neljapäev, 31. detsember 2009

väike tagasivaade aastale 2009

.


Agapäeotsa seltsi aasta on olnud sündmusterohke ja sisukas. Seda kinnitavad rohked ettevõtmised piirkonnas:

  1. Külaseltsi liikmete algatusel käivitati 2008 aasta lõpus liikumine Võitlus tuuleveskitega, mis jätkus ka tänavu.

  1. LEADER projektide esitamine Hiidlaste Koostöökogule (6.03) – mõlemad projektid said rahastuse.

  1. Heakorratalgud – Raiuti võsa Nurste keskuses postkontori ees (4.04), osales 15 inimest (Kajastavad Hiiu leht ja seltsi blogi)

  1. Külas käisid projekti Väinamere Sõlg osavõtjad, kellele tutvustati seltsi tegevust ja plaane (13.04).

  1. Minu Eesti mõttetalgute Agapäeotsa mõttekoda (01.05) – kohal viibis 27 inimest + 12 last.

  1. Postikastialuste-infotahvlite rajamine - postikastialused paigladati Haldile ja Haldreka-Kitsa tee äärde. (Kajastas vallaleht ja seltsi blogi)

  1. Mänguväljaku rajamine Leisu kooli õuele (06.06) – koostöös Hiiumaa Lastekaitseliiduga projekti „Puuhobu“ käigus rajati tuntud Hiiumaa vigursaagijate poolt liivakast, ronilad ja pingid, täiustati olemasolevat karuselli. (kajastas seltsi blogi)

  1. Seltsi sünnipäeva tähistamine (06.juuni) - kogupereüritus Leisu koolimaja õuel (nukuteater, sünnipäevatort, rahvatantsijad, torupillimängija, laulukoor, tänavajoonistused ja meisterdamine lastele). Osales 50 inimest (kajastasid Hiiu Leht, vallaleht ja seltsi blogi)

  1. Kila-kola laat (22.08)– Üritus tõi kohale käsitöö, omatoodangu, kila-kola, raamatute ja riidekraami pakkujaid ja ostjaid. Ei puudunud ka laadaloterii ja kohvik, jäätisemüüjad ja õhupallid. Osales üle 100 inimese (kajastasid Hiiu Leht, vallaleht ja seltsi blogi)

  1. Agapäeotsa arengukava koostamise koosolekud (12.08, 18.09, 22.10) Esimesel koosolekul oli kohal 43 inimest

  1. Muinastulede öö tähistamine Prähnu rannas (29.08)

  1. Osalemine TÕN-i Õpibussi projektis (9.09) – Mööda Eestit ringi rändav õpibuss peatus ka Leisu koolmaja õuel, kus külaselts tutvustas keeleringides õppimise võimalusi. (kajastasid ETV ja seltsi blogi)

  1. Mihklilaat (26.09) – tähelepanu keskmes olid sügisannid, omatoodang, hoidised. Loomulikult toimus loterii ja avatud oli ka kohvik. Osales kuni 100 inimest (kajastasid vallaleht, Hiiu leht ja seltsi blogi).

  1. Valgamaa kodukandi külaliste vastuvõtmine Leisus – korraldasime kohvilaua ja vestlusringi ning vallavanem ja Kristi Ugam tutvustasid piirkonda külalistele (23.09).

  1. Sügisesed koristustööd Leisu koolimaja ümber - koolimaja ümbruse sügisene koristamine (1.11).(kajastas seltsi blogi)

  1. Keeleringide käivitamine – novembrist alates toimuvad prantsuse keele (osaleb 8 inimest) ja inglise keele (osaleb 4 inimest) klubid (kajastas Hiiu leht ja seltsi blogi). Uue aasta alguses käivituvad kogunemised kreeka ja vene keele huvilistele.

  1. Lastehoiu käivitamine – projekt sai alguse jaanuaris, ja jätkub tuleval aastal. Täpsem tegevuste kirjeldus kuude lõikes on esitatud lisas 1. Hetkel töötab lastehoiu ruumides mängutuba, kus lastl on võimalik mängimas käia kuni 4 t päevas. Mängutuba on külastanud kuni 20 last.

  1. Kontorikombaini soetamine – EAS kohaliku omaalgatuse programmi toetusega soetatud kombain seltsi tegevuse edendamiseks ja piirkonna elanike teenindamiseks (kajastas seltsi blogi ja vallaleht)

  1. Jõululaulude laulmine Leisu koolimajas (22.12) - Kogunesid piirkonna kõige ärksamad, keda polnud kokku palju. Väikesest seltskonnast hoolimata püstitati ja kaunistati saalis jõulupuu, lauldi viiuli ja süntesaatori saatel 26 jõululaulu ja söödi hõrgutavaid ahjuõunu.

  1. Leisu mängutoa laste jõuluootamise hommik (23.12) - mängutoas mängimas käinud lapsed kogunesid jõuluhõngulisse muusikatundi. Peale laulmist ja mängimist said lapsed ka kingitused.

  1. aastalõpu stiilipidu piirkonna rahvale (26.12) – Kilplaste kokkutulek toimub tänavu teist korda.

  1. Agapäeotsa seltsi blogi pidamine – aastal 2009 on seltsi blogisse tehtud kokku.45 postitust.

Aitäh kõigile, kes kaasa lõid!
.

laupäev, 26. detsember 2009

Leisu mängutoa jõuluhommik tõi kokku palju pisikesi

.

Leisu mängutoas mängimas käinud lapsed kogunesid jõuluhõngulisse muusikatundi. Et jõulud rutem kätte jõuaks, mindi pühadele lauluga vastu ja mängiti ka rütmipillidel, kuni jõulutunne oli juba väga suur. Saali kardinate tagant ilmusid välja salapärased kastid kingikuhjadega, millel osalenud laste nimed peal!


Peale kinkide kätte saamist sai mängutoas mängida ja kel mahti võis kooki ja sooja mahlajooki maitsta.

.

kolmapäev, 23. detsember 2009

Leisu koolimajas kõlasid jõululaulud

.

Agapäeotsa rahva ühisele jõululaulude ühislaulmise üritus toimus esmakordselt. Kogunesid piirkonna kõige ärksamad, keda polnud kokku palju. Väikesest seltskonnast hoolimata püstitati ja kaunistati saalis jõulupuu, lauldi viiuli ja süntesaatori saatel 26 jõululaulu ja söödi hõrgutavaid ahjuõunu.

Kes oma tulemata jätmist nüüd kahetseb, on oodatud järgmisel aastal sarnasele üritusele osalema.

.

teisipäev, 22. detsember 2009

Tule jõululaule laulma!

Teatada on, et täna õhtul kell 18.30 kogunevad agapäeotsalised Leisu koolimajja ühiselt jõululaule laulma. Laulusõnad ja saatemuusikud tulevad ka, nii et igaühe lemmikjõululaul võiks kõlada! Tule Sinagi, veedame ühiselt toreda jõuluootamise õhtu!

kolmapäev, 25. november 2009

Hiiu Leht kajastab meie tegemisi:

.

Bonjour messieursdames! (tere, mu daamid ja härrad!)

Aastaid on mul olnud unistus õppida prantsuse keelt. Teostamata on see jäänud mitmel põhjusel: keelekursused on kulukad, aega vähe, praktikat raske leida. Kolisin pea 6 aastat tagasi Hiiumaale, siis matsin selle mõtte sootuks maha – Kärdla, mis on ainumõeldav koht saarel keelekursuste läbiviimiseks jääb häbematult kaugele - 45 km.

Kui külaseltsidele tuli suvel ettepanek kutsuda TÕN-i õpibuss väisama erinevaid piirkondi, panime seltsi inimestega pead kokku – kas Agapäeotsa seltsil oleks midagi huvitavat pakkuda. Selgus tõsiasi, et meie seas on inimesi, kes oleks võimelised õpetama nii inglise, vene ja soome kui ka prantsuse, hollandi ja rootsi keelt. Kirsiks tordi peale saime kirja veel kreeka keele.

Tänaseks ongi Leisu koolimajas alustanud inglise ja prantsuse keele klubid. Peagi on oodata esimest kreeka keele õhtut. Keeleklubiks otsustasime asja nimetada seetõttu, et soovisime kohalikke inimesi kokku tuua just mõnusas klubilises vormis. Hind on taskukohane ja tulijaid kaugemaltki kui oma vallast.

Reedeti koguneb prantsuse keele grupp, kuhu kuulub 8 inimest. Õhtut juhib šarmantne õpetaja Aleksei, kes suudab õpilased teema juures hoida nii, et 1,5 tundi lendab märkamatult. Keel ise tingib ilmselt inimeste suurema ilmekuse ja emotsionaalsuse enese väljendamisel, mis loob meeldivalt ebapõhjamaise õhkkonna.

Prantsuse keel on klubilistel mõtted liikuma pannud ka prantsuse köögi suunas. Ühel kenal hommikul saabus mu sõber hommikukohvile, kaasas värked võicroissant’id. Cafe au lait ja sarvesaiad kõlab Hiiumaa hommikus tõesti uskumatult. Meie kultuuriruumis pole tavaline isegi kohaliku pagari poolt hommikul laiali veetavad värsked kuklikesed nagu seda Saksamaa maakohas kogesin, rääkimata soojadest sarvesaiadest.

On ilus näha, et see auväärne vana koolimaja on jälle elu sisse saamas. Õhtutundidel põlevad majas tuled ja ülakorruselt võib leida elevil ja innustunud inimesi. Ei olegi nii, et meil keegi kuskil käia ei taha ja midagi pole mõtet korraldada. On hoopis mitmed rõõmsad inimesed, kes on saanud ühe oma eluunistuse elluviimiseks samme astuda siinsamas, Leisus, Hiiumaal.

.

esmaspäev, 23. november 2009

vana võlg kokanduse rubriigist

.

Valgamaa kodukandi külaskäigul pakkusime kohvilauas meie tubli lapsehoidja ja siinmail tuntud hea küpsetaja Raima kooki. Külalised palusid lahkudes koogi retsepti. Siin see siis lõpuks on:

KIRJU KOOK

vahustada 2 muna ja 3/4 kl suhkrut
lisada 200 g hapukoort, 4 kuhjaga spl jahu ja 1/2 tl soodat
taigen valada pooleks, ühele poolele lisada kakaod ning valada seejärel segamini vormi.
küpsetada 180 kraadi juures

Glasuur:
1 spl võid (sulatatud)
2 spl suhkrut
2 spl hapukoort

Väikese plaadi joaks võtta poole suurem kogus, glasuuri kahekordne kogus.

Veelkord suur tänu maitsva koogi küpsetajale!

.

külaselts soetas kontorikombaini

.

Teisel katsel õnnestus veenda auväärt EAS-i Kohaliku Omaalgatuse programmi komisjoni, et selts vajab kontorikombaini. Tänaseks on toetusraha käes ja uhke masin juba Leisu koolimajjagi jõudnud. Tuleb sellele vaid sobiv koht veel leida.

Edaspidi on siis seltsi liikmetele skanneerimise ja paljundamise teenus paremini kättesaadav. Samuti saab aina kasvav paberitöö väiksema vaevaga tehtud - dokumentide pärast ringisõitmist tuleb ilmselt vähem.

Tore on see, et ka keeleklubide tarbeks saab õpetaja koostatud materjalidest paljundusi teha nüüd samas majas.

Aitäh toetajatele!

.

neljapäev, 12. november 2009

Volikogus 11.11.2009

.

Eile tutvustas Agapäeotsa selts Leisu lastehoiu hetkeolukorda Emmaste valla volikogule. Volikogu on positiivse ja toetava suhtumisega ning anti lootust, et hea koostöö jätkub ning vald toetab lastehoiu peatset avamist.

Lisaks oli võimalus jälgida uue vallavanema valimisi. Kandidaatide esinemised pakkusid üllatusi nii positiivses kui negatiivses mõttes. Tundus, et volikogu liikmetel ei olnud kerge otsust langetada, kuid siiski jäädi valimisliidule lojaalseks.

Kandidaat, kes võitis volikoguliikmete südame, esines läbimõeldud ettekandega ja tekitas lootust, et koostöö oleks praeguses pingelises õhkkonnas siiski võimalik. Valituks osutus siiski keegi teine.

Palju õnne Tiit Peedu!

.

reede, 6. november 2009

Bonsoir, messieursdames/ tere õhtust mu daamid ja härrad!

.

Täna toimus Leisu koolimajas jälle ajalooline sündmus! Esimest korda ajaloos (tõenäoliselt) õpetati siin prantsuse keelt.

Õpetaja Aleksei oli hiilgav, õpilased innukad ja õhkkond suurepärane! Kel huvi on, jõuaks teisel tunnil veel ree peale. Kiirustage armsad Agapäeotsalised! Prantsuse keele klubi käib koos reedeti kell 16.00-17.30. Ühe korra hind on 35.- ja plaanitud on esialgu 20 korda (kuni 2.04.2010). Võimalik on ka samal ajal, samas majas lapsehoiu teenust kastuada.

Au revoir/ nägemist!

.

teisipäev, 3. november 2009

muru kammitud!

.

Leisu koolimaja õu sai kenasti riisutud. Abikäsi oleks võinud küll rohkem olla - töö kestis lausa õhtutundideni. Ja meestetööd - maapinna tasandamine ehk siis mulla kühveldamine on veel tegemata. Aga me rõõmustame selle üle, mis üheskoos tehtud sai!


Lastehoiu avamiseks on nüüd tarvis veel aia ehitus lõpetada ja välistrepile käsipuu paigaldada. Siis võib tervisekaitseametnik meie töö tulemused üle vaadata ja positiivse hinnangu puhul on meil varsti tegutsemiseks load olemas.

.

reede, 30. oktoober 2009

HOMME ON HEAKORRATALGUD!

Homme, laupäeval algusega kell 11.00 toimuvad Leisu koolimaja õuel heakorratalgud. Riisume lehti, tasandame mulda uue mänguväljaku ümbruses.

Võta kaasa reha, töökindad.

Kohv ja tee on külaseltsi poolt, soovi korral võta kaasa küpsetisi.

Võimalik on tutvuda lastehoiu ruumidega!

neljapäev, 22. oktoober 2009

.

OOTAME SIND Agapäeotsa arengukava koostamise III koosolekule

Reedel, 23. oktoobril 2009

kell 18.30

Leisu koolimaja saali

· Kokkuvõtted eelmistel koosolekutel käsitletust

· Ühise tulevikunägemuse sõnastamine


TULE KINDLASTI!

.

esmaspäev, 28. september 2009

Meie esimene MIHKLILAAT

.

Möödunud laupäeval pidasime Leisu kooli juures järjekordset laadapäeva. Kuigi kõik ei läinud plaanipäraselt ja ette tuli mitmeid viperusi, võime täna rahulolevatena tagasi vaadata - üritus läks korda!

Olgu kuidas on, aga teist kohta, kust saaks Hiiumaal kasvatatud mahedat köögivilja, puuvilja, kohalike perenaiste hoidiseid, värsket õunamahla, vasikaliha, kitsejuustu, kohupiima, kodukanamune, taimetoitu ja lambalihasuppi, maitsvaid küpsetisi ja veel väga palju muud head ja ilusat osta - ei ole ju saare peal mujal kusagil!

Tõele au andes läks käsitöömüüjatel seekord äri kehvemini, kui suvisel laadal. See on ka mõistetav - turistid on Mihklipäevaks saarelt ära sõitnud ja jõulukinke veel ei varuta. Aga teadagi, külmal ajal käsitööline mitte ei noruta nurgas, vaid valmistub järgmiseks suveks :)

Kohalik konstaabel politseiautoga ja hoidiste näitus maitsmisevõimalusega kinnitasid tõsiasja, et kõige eest ei pea laadal raha välja käima. Tutvustati ka Õnnepanga ideed - vahetada heategusid.

Mis laada korraldajate meele rõõmsaks tegi?

  • ilm oli kuiv ja taevas selge. Vihma korral oleksime pidanud sisse kolima, kuid 20 müüjat koolimajja mahutada oleks olnud tõeline kunst!
  • eelmise laada korraldajatega liitus hulk inimesi, kelle abiga oli tunduvalt kergem koormat kanda! Aitäh Raja, Elgi, Tambet, Jaan, Aleksei - õigel ajal, õiges kohas!
  • müüjaid oli rohkelt ja kaup oli hea! Paistab, et inimesed on omatoodangu müümise mõttega kaasa tulnud. Loodame, et ka vee rohkem ostjaid tee üles leiavad!

Tõrvatilgad meepotis:

  • Laata tutvustav artikkel lehes ei ilmunud.
  • Kohale ei jõudnud võimendustehnika ja õunamahlapress.
  • Ostjaid oli vähem, kui me lootsime.
  • Loterii ja kohviku tulu, mis oli mõeldud päevahoiu projekti jaoks, oli tagasihoidlik.

Et aga rõõmsamates värvides lõpetada, tuleb endale siinkohal kinnitada - tegijal juhtub mõndagi! Õppisime jälle, kuidas järgmine kord paremini teha. Ja silme ees on pilt pisikesest suvi otsa tegutsevast turust Leisu kooli kõrval, kust laupäeviti värsket kodusaare toitu osta saaks... ja muidugi traditsiooniliselt Leisu Mihklilaadast!

.

kolmapäev, 23. september 2009

Külalisi valgamaalt

.

Täna käis Agapäeotsa seltsil külas 26 inimest Valgamaa kodukandist. Leisu koolimajas istuti kohvilaua ümber ning vahetati kogemusi pea 1,5 tundi. Emmaste valda tutvustas meie vallavanem Tiit Veersalu, Agapäeotsa kultuuri- ja ajaloost andis ülevaate Kristi Ugam.

Tundus, et külalised jäid rahule ning lisaks küllakutsele Valgamaale lubati ka meie tegemistel blogi kaudu silm peal hoida.

.

Agapäeotsa MIHKLILAAT

Laupäeval, 26.septembril 2009

kell 10.00 – 14.00

LEISU koolimaja juures


· OOTAME AIASAADUSTE, OMATOODANGU JA KÄSITÖÖ PAKKUJAID!

· Võimalik on osta Mereliiva talu kartulit (4kr kg), porgandit (10 kr kg) ja peeti (10kr kg). (Soovitavalt ette tellimisel)

· Kohapeal on võimalik valmistada mahla kaasavõetud õuntest (tellija taarasse)!

LISAKS:

· LOTERII Leisu laste päevahoiu käivitamise heaks.

· LAADAKOHVIK

· SÜGISANDIDE NÄITUS - kui sul on hiigelsuuri, tibatillukesi või haruldasi aiasaaduseid, tule näita ka teistele!

· HOIDISTE DEGUSTEERIMINE ja RETSEPTIDE ANDMINE – ootame kõiki perenaisi omavalmistatud hoidistega osalema! Jaga teistega oma pere traditsioonilisi või erilisi retsepte.


LAATA PUUDUTAV INFO ja müüjate registreerimine, õunamahla- ja juurviljasoovidest teadaandmine telefonil: 53976898 või 4697446 (Raima Kariste)

laupäev, 19. september 2009

Arengukava koostamine jätkub

.

Eile, 18. septembril toimus Leisu koolimajas Agapäeotsa arengukava koostamise 2. koosolek. Vaatamata sellele, et oli reede õhtu, oli kohale tulnud 20 inimest. Esindatud oli 11 küla.

Alustuseks vaadati üle eelmise korra rühmatööde tulemused - piirkonna tugevused ja nõrkused. Seejärel leidis iga kohalviibinu enda jaoks 5 kõige valusamat probleemi piirkonnas ja pani need tähtsuse järjekorda. Sellest valmib tulevikus koondtabel.

Lõpuks sõnastati kolmes grupis veel tulevikuvisiooni. Meie lennukatest ideedest tuleb Viktor Rõbtšenkol nüüd midagi kõikehõlmavat kokku kirjutada. Jõudu talle selleks!

Järgmine arengukava koosolek toimub reedel 23. oktoobril kell 18.30. Oleme lõpuks jõudnud arenguni st hakkame rääkima sellest, millisena oma kodukanti tulevikus näha tahame.

.

teisipäev, 15. september 2009

Arengukava areneb

.

TEADE


Agapäeotsa arengukava koostamise 2. koosolek toimub 18. septembril kell 18.30 Leisu koolimajas.


Teemaks on seekord piirkonna hetkeolukord.


Agapäeotsa arengukava saab olema osa valla arengukavast - tule ja räägi kaasa!


Sinu arvamus ja osavõtt on tähtis!


Siin on ankeet kuhu saad kirjutada oma mõtted hetkeseisust ja ettepanekud arengu kohta. Selle võib täidetuna postitada meiliaadressil agapaeots@gmail.com või paberkandjal Nurste kauplusesse.

.

neljapäev, 10. september 2009

Agapäeots Hiiumaa hariduskaardile

.

TÕN-i õpibuss saabus täpselt lubatud ajal ning kohe oli Leisu koolimaja esine plats sagimist täis. Peale õpihuviliste oli kohal ka ETV reporter, nii et homme hommikustes Terevisiooni uudistes on lootust ka väikest intervjuud näha. Uudist saab vaadata siit.


Kõige populaarsemaks osutusid kreeka ja prantsuse keele kursused. Eks näis, milliseid keeli käesolev õppeaasta vana koolimaja seinte vahele toob.


Kõik kes on huvitatud mõne eelpoolnimetatud keele õppimisest või mõne muu oskuse omandamisest, andke aga julgelt teada seltsi meiliaadressil agapaeots@gmail.com. Rohkem infot TÕN-i ehk täiskasvanud õppija nädala kohta leiate Tuuru kodulehelt

.

esmaspäev, 7. september 2009

õpibuss peatub Leisus 9.septembril!

.


10.30 – 11.30 peatub õpibuss Leisu koolimaja juures.

Soovid teha tutvust soome, inglise, prantsuse, kreeka, vene, rootsi või hollandi keelega ja seda siinsamas Leisus?

Tule kohale ja anna enda huvist märku!

Oled geograafia, reisi või kultuurihuviline? Liitu klubiga ja tule kuulama või räägi oma kogemustest!



.

laupäev, 29. august 2009

Tänu laada korraldajatele ja abilistele

.

Agapäeotsa laada õnnestumiseks andis oma panuse hulk inimesi. Tahame siinkohal tänada:

Karina Käär
Maria Ekola
Kristi Ugam
Priidu Ratnik
Peeter Leisberg
Liia Rull
Triinu Pihel
Avo Tamme
Astrid Kobli
Raima Kariste
Alice Leetmaa
Tairi Post
Helje Ugam
Reet Pihel
Hannele Post
Heller Sööl
Kadri Klapp
Kristel Algvere
Raja Suurvärav
Kusti Suurvärav
Aleksei Käär
Tambet Sirp
Joel Pulk
Margit Kääramees

Ja muidugi täname südamest kõiki inimesi, kes toetasid Leisu lastehoiu projekti käivitamist heategevusmüügile või loteriile annetamisega või ostmisega. Samuti täname neid, kes 1. mail mõttetalgutel selle toreda idee peale tulid, et meil ka oma laat tuleb korraldada.

.

Muinastulede öö

.

Muinastulede öö tähistamiseks oli 29. augusti hilisõhtul hulganisti Agapäeotsa rahvast Prähnu randa kogunenud. Tuli lõõmas meretuules hästi ja inimesed tundsid rõõmu hilissuvisest mõnusast äraolemisest ning üksteise seltskonnast.


muinastuli Prähnu rannas

Aitäh Liiale, Taagole ja Toomasele, kes asja teoks tegid!

.

Õnnestunud laadapäev Leisus

.

Laupäeval 22. augustil toimus Leisu vana koolimaja õuel esimene Agapäeotsa laat. Miks just esimene? Nimelt plaanib edust kannustatud külaselts juba septembri lõpus järgmist laata!

Üritus paisus korraldajatelegi loodetust suuremaks ning rahvarohkemaks. Inimesi oli tulnud nii lähedalt kui kaugelt – platsil võis kohata kovilähkreidki, kes üritusega igati rahule jäid. See kõik kinnitas, et säärane üritus on vajalik ning väärib kordamist.

õnneloosil oli minekut, tuludega toetatakse Leisu lastehoiu käivitamist

Laadaplats oli ääristatud müügilaudadega, kaubeldi ka autodelt. Nagu ühel korralikul laadapäeval ikka, ei puudunud õnneloos, laste rõõmuks müüdi õhupalle ja masinajäätist ning kehakinnituseks laadaputru ja kohvi-kooki. Kaubaplatsile andsid ilmet pihlakaoksad ja põhurullid, viimased täitsid ühtlasi ka kohvikulaua funktsiooni ning pakkusid hiljem lõbu turnivatele lastele. Agapäeotsa mees Avo Tamme võttis välja torupilli ning rõõmustas laadaliste meeli muusikaga. Veidi hiljem pani ta käima petanque mängu, mis osutus haaravaks ajaviiteks.

Müüjaid oli kogunenud paras hulk ja pakuti erinevat kraami. Kõige kiiremini läbimüüdud kaupadeks olid kodusküpsetatud värske mahejahust rukkileib ja kitsejuust. Kohal ka lüpsikits, kes laadalistega rõõmsalt suhtles ja ennast üsna koduselt näis tundvat. Müüdi muidugi ka käsitööd, raamatuid, köögivilju ja muud talukaupa, aga ka puidust aiakujusid, mis harmoneerusid hiljuti Leisu kooli juurde vigursaagijate poolt rajatud laste mänguväljakuga.

Laadale oli kauplema kusutud inimesi ka kila-kolaga. Kõiksugu kasutatud kraami võisid inimesed anda ka heategevusmüügiks. Heldeid annetajaid jagus nii eraisikute kui asutuste hulgas, nii mõnedki väiksed ja suuremadki asjad leidsid uue omaniku ning seeläbi taas kasutusse võeti. Nurste ja Emmaste koguduse poolt oli tasuta välja pandud hulk kasutatud riideid, soovi korral võis riiete värske omanik toetada annetusega külaseltsi.

ostjad leidsid laadalt nii köögivilja kui raamatuid

Kogu üritus oli korraldatud eesmärgiga koguda raha Agapäeotsa seltsi projektile „Lapsehoiuteenuse käivitamine Leisu koolimajas“. Projekti toetab LEADER meetme kaudu PRIA, kuid selle elluviimiseks võetava pangalaenu intresside tasumiseks peab selts ise raha leidma. Selle kõrval täitis selts oma põhieesmärki - teenida kohalike huve ning arendada külaelu Agapäeotsas. Meeldiv oli tõdeda, et laat osutus piirkonna elanikele ka suhtluskohaks ja lapsed tundsid end hästi mänguplatsil.

Juba maikuus toimunud mõttetalgutel alguse saanud külalaada idee osutus igati elujõuliseks. Õnneloosi, heategevusmüügi ja kohviku tuludega jäid läbiviijad igati rahule. Laada korraldajad tänavad kõiki, kes ürituse ettevalmistamise ja läbiviimisel abiks olid, müüma tulid ja toetasid Agapäeotsa seltsi nõuga, jõuga ja rahaga!

Et järgmine plaanitav laat sügisesse saagikoristusaega jääb, pannakse seekord suuremat rõhku just omatoodangu müüjatele. Plaanis on kutsuda erinevate talusaaduste müüjaid Hiiumaalt ja mujaltki. Nagu kinnitab seltsi üritustest osavõtjate rohkus, on inimeste huvi ühistegevuse vastu suur ja Agapäeots pole kaugeltki väljasurnud ääremaa!

.

esmaspäev, 17. august 2009

Leisus toimub laupäeval 22. augustil, algusega kell 11 Agapäeotsa laat

.


Otsustasime külaseltsiga laada korraldamise kasuks, vaatamata sellele, et mitmel pool saart taolisi üritusi juba peetud on. Vaadake siis hiidlased oma kuurid-sahvrid üle, et kas on asju, mida kunagi „ehk läheb tarvis“ öeldes kõrvale olete pannud. Kui ikka pole läinud tarvis, siis naaber äkki sellist asja just vajabki. Tooge oma kraam Agapäeotsa laadale ja tulge vaatama, mis teistel pakkuda on!


Eks see laat üks viis kohalikku suhtlemist edendada ole. Mis ühel asjatult vedeleb, võib teisele tarviline ese olla. Toogem või näiteks kartulikonksu, mida noor pere vajab, pensionär aga ammu enam mitte, seisab teine kuuris niisama. Kaubelda saab laadal nii laudadelt kui näiteks oma auto kapotilt, vihma korral on müügiletid koolimajas sees. Tuua võib ka taimi, lillesibulaid ja muud, mida praegusel ajal paslik istutada on.


Tahame, et ka kohalikku värsket kraami ikka kodu lähedalt osta saaks. Ühel on ehk üle mõned peotäied porgandeid, teisel jälle ämbritäis õunu. Üks mu sõber on alati unistanud, et saaks ploomidest isu täis süüa – mõnel inimesel samas kukuvad need niisama maha ja lähevad mädanema. Meie kandis on ka mitmeid tublisid perenaisi, kes kodus leiba-saia või siis juustu-jogurtit valmistavad. Ka selles vallas võiks kogemusi ja kontakte vahetada.


Loomulikult on ka Agapäeotsa laadal loterii-allegrii, laadapuder, moosekandid ja kõik muu laada juurde kuuluv. Külaseltsi üheks eesmärgiks on selle üritusega koguda raha Leisu koolimajas avatava lapsehoiuteenuse käivitamiseks.


Infot laadal osalemise või soovitavate-pakutavate kaupade kohta saab telefonil 5397 6898 või

469 7446.



.

neljapäev, 13. august 2009

Arengukava koostamisele stardipauk antud!

.

Eile 12. augustil kell 18.30 toimus Leisu koolimajas Agapäeotsa arengukava koostamise esimene koosolek. Kohal oli 43 inimest, vägesid juhtis karismaatiline Viktor Rõbtshenko.
Kohvilaua ümber tekkis palju häid ideid, mis ka kirja pandi, et neist tulevikus arengudokument vormida.


Agapäeotsa arengukava koostamise projekt on toetatud EAS-i Kohaliku Omaalgatuse programmist.

Aitäh kõigile osavõtjatele!

.

laupäev, 25. juuli 2009

Projektid said heakskiidu, kuidas edasi?

.

Märtsis esitasime Hiidlaste Koostöökogule 2 projekti: lapsehoiuteenuse käivitamiseks Leisu koolimajas ja Leisu koolimaja restaureerimise ja perekeskuseks kohandamise projekteerimiseks. Nüüd on mõlemad projektid saanud heakskiidu nii koostöökogus kui ka finantseeriva asutuse PRIA poolt.

Seltsi juhatus istus eile koos, et lahendada küsimus, kuidas leida raha projektide elluviimiseks. Toetus makstakse välja alles peale projekti elluviimist ning seetõttu tuleb nn sildfinantseerimiseks taotleda kuskilt laenu.

Mittetulundusühingute tavapärane praktika ongi selline, et juhatuse liikmed isiklikult laenu käendavad. Samas on meil projekti otsese elluviimisega seotud ainult üks juhatuse liige, mis teeb teistele otsustamise raskemaks. Pank tahab aga näha kõigi juhatuse liikmete käendust, sest see tõendab nende jaoks, et seltsi juhatus ise oma projekti elluviimise võimalikkusesse usub.

Lõpuks võeti vastu otsus, et ühe nädala jooksul otsime veel võimalusi garandi leidmiseks või laenu saamiseks erinevatest allikatest ja seejärel anname laenutaotluse(d) sisse ning hakkame projekti ellu viima.

.

esmaspäev, 29. juuni 2009

Postkastialused valminud

.

Suvine aeg on olnud toimekas ja võib jääd mulje, et Agapäeotsas midagi ei toimugi. Vastupidi! Meie tegudel on lausa nähtavad tagajärjed. Haldreka tee algusesse on paigaldatud esinduslik postkastialus koos külasiltidega.


Teine postkastialus-infotahvel püstitati Haldi bussipaviljoni kõrvale. Tegemist on Agapäeotsa seltsi esimese projektiga, kus taotleti toetust riigilt Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) kaudu kohaliku omaalgatuse programmist. Oma panuse panid ka nn kasusaajad ehk siis postkastide omanikud. Postkastialused valmistas FIE Vahur Leenurm.

.

laupäev, 6. juuni 2009

Hurraa, pidu peetud ja rahvas rahul!

.

Seltsi sünnipäev algas laste meisterdamise ja nn tänavajoonistustega. Samal ajal tehti ka puukujude meisterdamise demonstratsiooni ning pakuti kohvi. Õnneks oli päike välja tulnud ja pilved nihkusid tasapisi eemale.


Kell 12 oli kavas etendus Piibeleheneitsi Kärdla nukuteatri esituses. Koolimaja saali oli kogunenud paras hulk lapsi ning näitemäng meeldis kõigile väikestele väga. Samal ajal algas maastikumäng noortele.

Kuna kokku oli tulnud suur hulk Agapäeotsa seltsi liikmeid, peeti seejärel maha ka üldkoosolek nagu lubatud. Kinnitati 2008 majandusaasta aruanne ja peeti tulevikuplaane.


Pidu jätkus laste mänguväljaku avamisega - oh seda rõõmu, lapsed võtsid projekti Puuhobu 2009 raames rajatud atraktsioonid kasutusele suure heameelega. Kohal olid ka puukujude valmistajate esindajad, kes rääkisid miks ja kuidas need kujud just sellised tehti.

Selleks ajaks olid kõigil kõhud tühjaks läinud ja koka keedetud suur pajatäis külasuppi söödi tilgatumaks. Seejärel jätkati tordi söömise, rahvatantsu ja laulmisega. Avo Tamme oli seltsi sünnipäeva puhul kirjutanud vahva regilaulu, mida üheskoos lauldi.

Külaseltsi olid tulnud tervitama ka Nurste koguduse esindajad ja lauluansambel. See oli pikale päevale kauniks lõpetuseks. Koju mindi hea tuju ja tundega, et koos on võimalik palju vahvat korda saata. Kõik see sai ju teoks tänu seltsi liikmete panusele ja vabatahtlike tööle.

Inimesi oli kokku 50-ringis. Sealhulgas palju lapsi, kellele oli üritust korraldades tõsiselt mõeldud.

.

Tere tulemast sünnipäevale! Tere tulemast Agapäeotsa seltsi!

.
Agapäeotsa selts on saanud aastaseks. Sel puhul võõrustame oma sõpru ja seltsilisi Leisu koolimajas ja selle õuel. Kavas on üllatusi, tegevusi lastele ja asjalikku arutelu ka. Mõistagi ka tort ja pidukõned :)


Head pidutuju ja palju õnne seltsilistele!
.

reede, 29. mai 2009

Kutse

laupäev, 2. mai 2009

tehtud!

.
Mõttetalgud peetud! Agapäeotsa mõttekojas osales 27 inimest ja kohal oli lisaks veel 12 last. Meie tulevased lapsehoidjad said ka käe valgeks :) Meie mõttekoda oli osavõtjate arvu poolest Hiiumaa teine!

Üritus õnnestus üle ootuste hästi. Inimesed olid väga aktiivsed kaasa mõtlema, püstitati huvitavaid ja vajalikke küsimusi ning leiti asjalikke ja põnevaid lahendusi.

Suur tänu osalejatele ja korraldajatele!



Pikema mõttetalgute kokkuvõtte teeme järgmisel nädalal.
.

neljapäev, 16. aprill 2009

käisid külas

.
Esmaspäeval, 13. aprillil, väisas Leisu koolimaja rõõmus seltskond inimesi. Projekti "Väinamere sõlg" raames külastasid Hiiumaa seltsimaju inimesed Lääne-, Saare- ja Hiiumaalt. Tutvuti majaga ja kuulati Agapäeotsa seltsi esindajat, kes rääkis noore seltsi tegemistest ja plaanidest.
.

esmaspäev, 13. aprill 2009

kohmetunud sõrmedega

.
Täna armsast Leisu koolimajast mööda sõites märkasin infotahvli juures kivil istumas noormeest sülearvutiga. Nojah, meil on ju wifi-leviala, mõtlesin. Kuid järgmine mõte ei olnud enam nii helge.

Miks peab istuma see mees kivil sõrmed külmetamas? Pöörasin auto ringi, et küsida, kas saan ta majja lasta, et oleks võimalik vajalik töö soojas ära teha. Selleks korraks oli nooruk juba oma asjadega valmis saanud. Kuid kummitama jäi mõte, et on see meie maja korraldus ikka nii hea või peaks siin pead kokku panema ja mõtlema, kuidas külmetavad inimesed saaksid soojas toas oma asjad aetud?
.

laupäev, 11. aprill 2009

meil on lootust!

.
Nüüd on siis ametlikult teada antud, et Agapäeotsa seltsi 2 projektitaotlust on LEADER programmist toetust saamas. Vähemalt on Hiidlaste Koostöökogu komisjon nii otsustanud. Rahuldatud projektitaotluste nimekirjaga võib tutvuda koostöökogu kodulehel.

Veelkord tänu vapratele emadele, kes oma laste kõrvalt meie projektid valmis tegid!

Nüüd see töö siis algab. See tähendab, et kõigepealt tuleb leida rahastusvõimalus ning siis taotlus PRIA-sse sisse viia ning maksimaalselt 90 tööpäeva jooksul on oodata lõplikku rahastamisotsust. Selline on köögipool.

Väikelapsi loodame Leisu koolimajas esialgsete plaanide kohaselt näha juba sügisel.
.

neljapäev, 9. aprill 2009

toimus külakoosolek

.
Emmaste vallavalitsusel on hea komme korra aastas kevadeti erinevates piirkondades külakoosolekud kokku kutsuda. Nii ka tänavu. Leisu koolimajja kogunes teisipäeval 7. aprillil Agapäeotsa inimesi 15-ringis. Kohale olid tulnud need, kellel midagi südamel või kes valmis kohalikes asjades kaasa rääkima. Vaatamata elektrikatkestuse tõttu tekkinud küttesüsteemi rikkest põhjustatud külmadele ruumidele, jätkus juttu pea paariks tunniks.

Kõigepealt kõneles vallavanem aasta jooksul toimunust ning jagas selgitusi käesoleva aasta plaanide kohta. Majanduslangus on meie edukale vallale ka oma jälje jätnud ning sellest tulenevalt tuleb mitmeski kohas kokkuhoiupoliitikat ajada. See puudutab ka valla teede korrashoidu, vallalehe ilmumissagedust ning heakorratöid.

Muu hulgas võeti koosolekul osalejate poolt sõna teemadel:
Nurste postkontori säilimine ja selle sulgemise vastu allkirjade kogumine (koguti 71 allkirja);
Mänspäe küla ühe elamu tuleohtlik seisukord;
Haldusreform Hiiumaal;
ATV-dega sõitmine rannaaladel, pinnase kahjustamine;
Tänavavalgustus Leisu bussipeatuses pimedal ajal;
Vanamõisa külla teetruup, et vesi põldudelt ära juhtida;
Haldreka tee seisukord;
Haldreka endise sigala saatus;
Sinima bussipaviljon ei sobi pikemaks kauplusauto ootamiseks külmal ajal

Külaseltsi esindaja tutvustas seltsi senist tegevust ja plaanitavaid projekte.
Arutati ka Leisu koolimaja ruumide kasutamist tulevikus, kui planeeritav lapsehoiuteenus peaks majas käivituma. Nimelt on seni kasutatud samu ruume paar korda kuus eakate kooskäimisel. Laiali mindi siiski lootuses, et kõigile majas ruumi jätkub.

Täiendage, kui midagi ununes ...

.

laupäev, 4. aprill 2009

Tehtud!

.
Talgud peetud, talgusupp söödud.

Sai postkontori esine märksa kenamaks. Tööd jätkub meile muidugi aastateks. Aga nüüd on kena vaadata küll.

vaade vaba



Peale suurt rassimist ootas talgulisi kaetud laud Leisu koolimajas. Tublid kokad olid armastusega tummise hernesupi keetnud.

Tänud osavõtjatele ja supikeetjatele! Tegime maailma jälle natuke paremaks ;)


Järgmine aasta jälle!

esmaspäev, 30. märts 2009

Kilplaste pidu Agapäeotsal 27.12.2008

.

Kes vana asja meelde tuletab sel silm peast välja, aga ka vana võla tasumine teeb hinge kergemaks, arvan ma takkajärgi ja hakkan meelde tuletama, kuidas see lugu siis õieti oligi.

Agapäeotsa kultuuritegemise kontseptsiooni teksti pistis mulle keegi pihku vist , ühel Emmaste fotoklubi üritusel. Selles oli ainult bürokraatliku asjaajamise jutt, kuidas mittetulundusühingut luua ja mil moel selle likvideerimise järel varasid jagada või midagi niisugust. See ei kutsunud igatahes mind sugugi kaasa lööma, sest raamatupidamine ja arvete klaarimine on minu jaoks eluaeg viimane asi olnud, millele mõelda.

Raamatud ise on hoopis teine asi. Need on mind alati lummanud ja eriti muinasjutud, milliste hulgas Eesti muinasjutud veel eriti hinnalised tundunud on. Nii ei olnud kahtlustki, kui lugesin Emmaste Valla Lehest kuulutust, kus kutsuti osa võtma muinasjutulisest üritusest Leisu koolimajas, kuhu olevat tulemas kilplased, et kas minna või mitte. Muidugi minna. Tegu oli veidi ka kostüümipeoga. Igaüks võis fantaseerida kuidas need kilplased välja nägid ja endki nende moodi rõivastada.

Kokku oli tulnud Agapeotsa kirju seltskond ja pealinnasaksugi. Naisi ja mehi, noori ja vanu. Kõik kuidagi imelikud, aga rõõmsad ja elevil. Loeti Kreutzwaldi Kilplastest tsitaate ja püüti kilplaste moodi kõndimist mitte unustada. Kõndimine oli ainult esimene nõue. See käis nii, et sama külje käsi pidi sama külje jalaga üheaegselt ühes suunas liikuma! Ega see lihne olnud, aga kõik, nii noored kui vanad olid rõõmsalt püüdlikud ja see oli naljakas.

Hoopis keerulisem oli kilplaste tantsusamm. Selleks tehti tõsine kursus, millest ei jäänud keegi kõrvale. Kui jalad tahtsid puhkust, istuti laudade äärde ja mekiti kilplaste piduroogasid ja joodi kilplaste jooke. Siis prooviti laulda ja saadi tuttavaks omnilise kultuuriga, ning õpiti omniliste pasunatega mängimist. Selgus, et omnilised pasunad sobivad ka suurepäraselt kilplaste lemmikjoogi manustamiseks. Selleks pidi jooja selili heitma ja pasuna peenema otsa suhu võtma. Ülemisest lehtrikujulisest otsast aga kallati muudkui jooki sisse, mis maakera külgetõmbamise jõul lamavale kilplasele sisse voolas ja meele rõõmsaks tegi.

See pidu oleks võinud kesta seitse päeva, kui vanemad kilplased poleks pidanud vahepeal tööle minema ja nooremad poleks pidanud kooli minema. See näitas selgesti, et kilplased ei ole mitte itud, vaid korralikud iidlased, kellel on muidki muresid, peale pidupidamise. Noh näiteks tuuleveskitega võitlemine või kriisil kaela käänamine. Et järgmisel korral jälle kokku saadakse, oli kõigi üksmeelne arvamus.

Meenutas Avo Tamme

Agapäeotsa Selts tänab Liia Rulli peo korraldamise eest!

.



pühapäev, 29. märts 2009

kevad Agapäeotsas

.
On imetore, et lõpuks hakkab lumi sulama! Nii pikalt pole lund siinmail ammu olnud. Üks vanem inimene ütles täna mulle, et sellised olid talved tema lapsepõlves. Et kevadise koolivaheaja ajal oli ikka suurvesi - nii 1. aprilli paiku.

Jah, teed sulavad ja on kohati väga plögased. Kuid kasutades maal nii praktilist jalanõud nagu kummik, pole häda midagi. Täna oli meeldivalt vaikne ja päiksepaisteline ilm. Mistõttu võtsin ette retke Haldi neemele.

Juba kaugelt kostis mardihansu lahelt laululuikede tuututamist ja Haldreka poolt jälle kurgede kruukamist. Õhtune kevadpäike näitas niisamagi kaunist Haldi neeme eriti romantilises valguses. Meil on siin ikka kaunis ja vaikne. Tahaks, et see nii jääkski!
.

esmaspäev, 23. märts 2009

pall Leisu lastele

.
Emmaste jalgpalliklubi mehed kinkisid Aleksei Käärile laste sporditegevusteks palli! Aleksei on lubanud panustada meie lapsehoidu lliikumsmängude ja kehalise tegevuse korraldamisega.

Aitäh kaasaelajatele!
.

pühapäev, 22. märts 2009

heakorratalgud Nurstes 4. aprillil!

.
Aprilli alguses plaanime ühiselt puhastada võsast Nurste kaupluse, postkontori ja Tatermaa teeristi vahele jäävat kolmnurkset maatükki. Et külakeskus oleks kenam, haarame saed ja võsalõikurid ning alustame puhastustööd postkontori ja kaupluse vahelise tee servast.

Hetkel on registreerunud 8 inimest. Kõik abilised on teretulnud!
.

teisipäev, 17. märts 2009

Artikkel Hiiu lehes

.
Meie tegevust on märgatud: Harda Roosna Hiiu lehest võttis lapsehoiuteenuse käivitamisest artikli kirjutada.

Ka Nurste postkontori sulgemise plaani on kajastatud.

Nurste postkontor novembris 2008

Kirjutatakse ka sellest, et kohalikul ettevõtjal läheb kenasti.

Tore, et Hiiu leht on otskonna teemasid kajastada võtnud!
.

pühapäev, 8. märts 2009

Mõtted said paberile

Tähtajad on stressitekitavad, kuid neil on ka positiivne pool - mõtted saavad siiski vormistatud. Viimased 2 nädalat on mõned Emmaste valla emad oma pead kokku pannud ja jõud ühendanud ning kirjutanud valmis projekti "Lapsehoiuteenuse käivitamine Leisu koolimajas".

Õnneks on meil kaasaegsed sidevahendid, mis tegid omavahelise suhtlemise lihtsamaks. Skype'i abiga sai kõik asjad arutatud ja palju toredaid ideid üheks konkreetseks tegevuskavaks vormistatud. Selleks tuli võtta kümneid hinnapakkumisi, teha ilmselt sadu telefonikõnesid, veeta unetuid öid ja närvilisi päevi. Arvutada, arutada, kirjutada ja veelkord arutada. Hea asi sünnib koostöös ja meil on tekkinud vahva meeskond.

Lisaks hakkajatele seltsiliikmetele tahaks siinkohal tänada ka teisi toredaid abilisi: Karine Kippus, Eva Raidma, Katre Pruul, Kadri Taperson, Madli Valk, OÜ Liisbet Tukat ja vallamaja rahvast, kes igati toeks on olnud. Mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest täname Hiidlaste koostöökogu töötajaid Reet Kokovkinit ja Ilmi Akslit. Ja kindlasti ei saa tähelepanuta jätta meie tublisi pereliikmeid, kes selle närvilise perioodi vapralt üle elasid. Aitäh kõigile!

Nüüd jääb oodata aprilli teise pooleni, kui auväärt komisjon oma otsuse teeb, kas meie idee väärib toetamist või mitte.

On tore, et siitkandi lapsevanemad andsid julguse asjaga algust teha. Kõige tähtsam eeldus asja õnnestumiseks on ju lapsed, kes seda teenust vajavad!

reede, 20. veebruar 2009

Puhuvad uued tuuled

Meie toimekas otskonnas on jälle värsked ideed liikvel. Vahepeal on kirjutamine küll soiku jäänud, kuna meie vahva korrespondent paneb oma jõu ja südame tuuleveskitega võitlemisse. Au talle, eks meie kõikide kodud siin ja sealpool Hiiumaad on ju mängus. Kes meist siis tahaks elada tööstusmaastikul?

Vahepeal on seltsiga liitunud mitu inimest, millest on hea meel. Ootame aina uusi liikmeid, et koos muuta oma kodukanti kvaliteetseks elukeskkonnaks. Nüüd ongi tekkinud plaan pöörata tähelepanu kõige noorematele piirkonna elanikele. Nimelt on oodata probleeme seoses lasteaiakohtadega Emmastes tuleval sügisel. Meie väikesed elanikud vajavad aga hoolt ja tegevust ning oleme mõelnud arendada lapsehoiuteenust.

Leisu koolimaja novembris 2008

Leisu koolimaja, mis seni üsna nukralt inimesi ootab, majutaks kenasti ühe pisikese lasterühma. Kui sellele majale elu sisse saaks, oleks see küll oluline märk kogu piirkonna jaoks. Täna tulid külaseltsi eestvedamisel sinna kokku mõned lapsevanemad, et asi käima lükata. Selgus, et takistusi on palju, kuid laiali mindi siiski optimistliku meele ja konkreetsete tegevusplaanidega.

teisipäev, 27. jaanuar 2009

Innovatsiooniaasta

.

Heihoo,

ka Agapäeotsa selts on ühinenud uute ideede loomise lehega, palju edu ja loomingut!

.

laupäev, 3. jaanuar 2009

Don Quijote

.


Võitlus tuuleveskitega on käima lükatud siin.


.

reede, 2. jaanuar 2009

Tavaliste inimeste arvamised

.

Kirjutasin mõnele inimesele, et nad lihtsalt kirjutaksid paari sõnaga, lihtsas eesti keeles, et milliseid mõtteid ja tundeid see tuulepargivärk neis tekitab. Püüan mõned neist siia kirja visata:

Sven:

Tere Kristel

Ma ei ole kahjuks väga jõudnud veel süveneda, nii et loodan, et annad andeks kui olen millestki valesti aru saanud.

Minul isiklikult ei oleks tuule pargi vastu mitte midagi juhul kui see projekt teeniks kohalike inimeste huve. See tähendab, et kui ehitajad, hooldajad, projekteeriad jne oleks hiidlased või eestlased, kes ei mõtle vaid oma rahakoti suurendamisele, vaid ka kohaliku (ja miks mitte ka üldiselt maailma, eesti) elustiku ja looduse säilitamisele. Hiidlaste saare ja kohalike pärismaalaste süüdimatut ärakasutamist tuleks aga takistada. Meie saar ei peaks teenima kellelegi teisele kasu kui kohalikule hiidlasele. Pealegi tuulikud, mida plaanitakse ehitada on vananenud ega peeta tänapäeval enam loodustsäästvateks. Artikleid selle tõestuseks peaks küllaga jätkuma (nii roheliste, kui ka teadlaste, füüsikute omi). Seega nende ehitada laskmine ei teeni ka mingit üllamat eesmärki, mis tähendab, et hiidlane, kes seisab selle ajuvaba ülbuse teostuse vastu, ei pruugi olla vaid eht eestlaslikult kade ja kiuslik, vaid kainelt mõtlev inimene. Esteetika üle siin kohal arutleda on lausa mõeldamatu.


Tervitades
Sven
- - -

Mart:


Tere Kristel,

Ma olen energia, elektri ja looduse seostes suhteliselt võhik, kui mitte öelda, et päris rumal. Tutvusin artiklite ja argumentidega ning jäi mulle arusaamatuks, et kuhu ja kellele ikkagi läheks tuulepargist saadav energia.

Puht esteetiliselt olen ka arvamusel, et tuulepargi tuulikud on koledad. Rikuvad maastiku. Rikuvad looduse süütuse. Olenemata kõigist argumentidest, on looduse süütus tihti ainuke põhjus, miks maailmas elada.

Et mulle tundub distantsilt vaadatuna see Hiiumaa tuulepargi idee kellegi soov ruttu ja ratsa rikkaks saada. On igati paslik, et saare elanikud on projekti vastu.

Aga eks loen ja kuulan huviga neid, kes teemat paremini valdavad.

Mart
- - -


.

Mitu selget kommentaari

.


Tere ja head uut aastat!

Aasta uus, ent jutud ikka samad. Järgnevalt kaks kommentaari Postimees online´is ilmunud Hanneli Rudi artiklile "Mahukas tuulepargi projekt ajas hiidlased tagajalgadele":


Kommentaar hiiuloomalt:


Täitsa sürr, kuidas artiklid erinevates kohtades muutuvad erineva sulesepa all. Probleem ise on lihtne 90% vene kapitalil põhinev ettevõte tahab rajada maailma suurimat tuuleparki Hiiumaale. Ostes ja rentides kokku maid, kuhu mastid peale panna. Selleks ehituseks värvatakse oskustöölised välisriikidest, samuti hooldusmehed välisriikidest. Toodetud elekter läheb samuti 100% välisriikidesse- arvake ise millisesse riiki läheb tulu. Jah, Eesti saab selle ettevõtte tegevuse pealt küll mõned maksud. Kahjuks energiat, aga mitte. Kallid eestlased saage aru- siin ei ole midagi pistmist Eesti Energia Arengukavaga. Isegi Eesti Energiaga pole läbirääkimisi peetud. Reaalselt ei olegi võimalik kogu seda toodetud energiat meie olemasolevatesse võrkudesse toppida, sest seda on minimaalselt 100 korda (mitte protsenti!) rohkem kui olemasolevad liinid vastu võtta suudavad. See tähendab, et tuulikutele lisaks ehitatakse Hiiumaa täis ka väga suuri elektriliine ja palju uusi teid, et neid tuulikuid ehitada saaks.

Mõnele mehele ütleksin vaid, et elad Lasnamäel, Pärnus või kus iganes linnas suures majas- see on sinu valik ja see, et elan rahulikus, privaatses maakonnas Hiiumaa - on minu valik. Sina asusid suurde majja elama teadmisega, et see on suur ja nn. tehismaistu. Mina ja paljud noored pered ja muidugi kõik, kes naudivad Hiiumaa vaikust, rahu, loodust ja kõiki neid väärtusi. Hindame just seda, mida tahetakse meilt ära võtta. Ka teilt eestlased võetakse vabadus, külastada Hiiumaad, sest see võib varsti kuuluda mõnele ebasõbralikule välisriigile. Jõudu!


Teine kommentaar, autor "Jup":

Täitsa mõistan Hiidlasi ja soovin neile oma ettevõtmises edu.

Veidikene ka üldist juttu!

Enamus inimesi, sealhulgas ka enamus tuuleenergia pooldajaid/tootjaid ei tundu eriti jagavat elektrivõrgu töötamise põhimõtteid. Seega kui teadmised selles valdkonnas on puudulikud, on ka põhjendamatu tuuleenergia propageerimine ning pooldamine üsna ebaeetiline tegu. Tuules on energiat küll aga selle juhitamatu ning juhusliku energia kasutamine elektrivõrgus mis täpselt vastupidiselt tahab just juhitavat ning kindlat energiat on väga keeruline ja kallis ettevõtmine.

Miks me ei taha enne suurte otsuste otsustamist maailmas veidi ringi vaadata ning üritada selle teema kohta saada rohkem teavet???

Soovitan tutvuda sellega, et mis toimub Taani elektroenergeetikaga. Taani on parim näide elust enesest, et mida tähendab praeguse tehnoloogiaga tuulikute massiline lisamine elektrivõrku. Vaatamata sellele, et Taani poliitikud räägivad ühte juttu räägivad tegelikud andmed hoopis teist juttu.
Lühidalt vihjan:

*Et elektrivõrgu tootmist ja tarbimist bilansis hoida eksporditakse enamus tuuleenergiast ca 90-95% naaberriikidesse (Kuna
tuuleenergia on juhusliku iseloomuga siis ta hind on ka odav, elektrivõrgu bilansi hoidmiseks on tuuleenergiat müüdud ka 0
hinnaga ehk tasuta ära antud, et elektrisüsteem "lõhki ei jookseks") (Naabritelt energiat ostes maksavad Taanlased ikkagi
turuhinda) (ehk riik doteerib tuuleenergeetikuid, samas müüvad nod pea kogu oma toodangu naabritele, kusjuures veel alla turu hinna)

*Tänu sellele on Taani elektri hind euroopa kalleim.

*Taani sisemaine elektritarbimine kaetakse peamiselt kivisöel töötavate soojuselektrijaamadega. Viimasel ajal on nende saaste hakanud kasvama kuna tuulikute kõikuv energia ajab soojuselektrijaamade optimaalse töörežiimi paigast ära (autokeeles "soojuselektrijaamad on hakanud minema maanteesõidult üle linnasõidule") kuna alati ei anna kõike tuuleenergiat naabritele ikkagi maha müüa ja naabritelt ka omale reguleerimisvõimsust osta, tuleb kõikumisi siluda oma soojuselektrijaamadega

*Kuna soojuselektrijaamade töörežiim on häiritud siis nad kulutavad ühe ühiku toodangu kohta rohkem kütust ning seega tekitavad nad ühe ühiku toodangu kohta ka rohkem saastet. Jutt, et iga tuulikuga toodetud kWh hoiab kokku soojuselektrijaamade poolt toodetud kWh võrra saastet (sealhulgas ka CO2) on vale. Lood on hoopis vastupidised.

*Tänu suurele tuulikute hulgale on Taani ka üha enam sõltuv oma naabritest kes aitavad Taani elektrisüsteemil bilanssi tagada. Vastupidiselt laialt levinud väärarusaamale, et tuulenergia vähendab Taani (või siis Eesti) energeetilist sõltuvust.
Kõiges on süüdi tuule juhuslik iseloom ja see, et elektrienergiat ei saa energeetilistes mahtudes kusagile salvestada.

TARBIMINE=TOOTMINE seaduspärasus peab aga iga sekud olema paigas ning suuri hälbeid selles ei tohi esineda.
Pumhüdrojaamade maht üldenergeetikas on niivõrd väike, et need võib jätta tihti mainimatta (Eestis puuduvad üldse). Nende ehitamine on tugevalt piiratud sobiva asukoha olemasoluga ja kalli hinna tõttu

*Räägitakse, et tuulikute kompenseerimiseks vajalikke võimsusi saame tulevikus osta Norra/Rootsi hüdrojaamadest. Võibolla tõesti saamegi kui elektrikaabel Rootsi ehitatakse. Jama on aga selles, et kõik Norra naaberriigid plaanivad sealt endale aina enam reguleerimisvõimsusi osta, sest ka nendes maades soovivad tuuleärimehed suures mahus tuulikuid püstitada. See aga tähendab seda, et reguleerimisenergia hind läheb Skandinaaviamaades veelgi kallimaks kuna ka Norra hüdroressurss on piiratud.
Ehk see tähendab, et me hakkame elektrienergia bilansi reguleerimisel aina enam sõltuma Ida-naabrist.

Pluss veel probleeme mida praegu käsitleda pole mahti

Ehk teisisõni, nagu alati, on asjad palju keerulisemad kui nad esmapilgul tunduvad. Suurte otsuste tegemisel tuleb teha enne ikka kõvasti "kodutööd" ehk uuringuid. Sellepärast soovitan asjast huvitatutel ennast täiendada energeetika ja elektroenergeetika erialadel. Energeetika on piisavalt mitmetahuline ja keeruline teema energeetikutelegi, rääkimata inimestest kel vastav eriharidus puudub!

Kolmas kommentaar samast kohast, Rein Oidramilt:

Jup on piisavalt põhjalikult selgitanud tuuleelektrijaamade toimimisega seotud probleeme elektroenergeetikas. Kuna kommentaaris on neid käsitletud põgusalt, siis neile, kel tõsisem huvi ja vajalikud algteadmised olemas (füüsika, elektroenergeetika jms) soovitaksin lugeda asja kohta põhjalikumalt kahest ettekandest:

1. http://www.mkm.ee/failid/Rein_Oidram_Taani__Energiafoorum_2008.pdf
2. http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2008/oidram_ettekanne2008.pdf


Viimasele lisab selgituse "keng":


Lugesin Rein Oidrami (TTÜ elektroenergeetika instituut) ettekandeid. Soovitan kõigil tutvuda. Nagu sealt võib järeldada, on tuulikute üldine kasutegur suhteliselt küsitav, isegi võib suurendada fossiilsete kütuste tarbimist nagu on juhtunud Taanis!

Keegi "aaaa" arvab aga nii:

Soovitan vaadata Saksa tuuleen tootjate lehekülge, sest Saksamaa tuuleen tootmine on kaasaegsem ja oluliselt suurem, kui Taanis (seal on probleem just vanemate seadmetega)
http://www.wind-energie.de/en/
Tulevikusuund on ikka avamere-tuulepargid (ainuüksi tootlikuse tõttu juba) ning seetõttu toetan hiidlasi - see tootmisvõimsus ei pea maa peal asetsema.
Oidram pole kahjuks lihtsalt asjatundlik ja üritab järjekindlalt eirata suurte tuuleenergiatootjate-riikide kogemust- aga see on paljude TTÜ konnatiigi õppejõudude probleem...
vt n http://www.wind-energy-the-facts.org/en/mythology.html


Ning Rein Oidram vastab:


Aitäh, "asjatundlik" 4A!
Kuidas sellel anonüümsel Teiel endal asjatundlikkusega lood on? Te vist pole TTÜ konnatiigis õppinud ja paremate argumentide puudumisel on sõim muidugi parim "tõestusvahend".
Mis puutub suurte tuuleenergiatootjate-riikide (Teie väljend. Kas Saksamaa toodab tõesti tuuleenergiat, või on toodanguks ikka elekter?) kogemustesse, siis kontrollige näiteks, mitu protsenti tarbitud elektrist toodetakse Saksamaal tuulikutega ja mitu protsenti hüdroelektrijaamadega. Uurige, kui palju on seal mägedesse ehitatud pumpelektrijaamu ja kui tugevad on selle riigi elektrisüsteemi sidemed naabritega. Uurige välja, miks ehitab Saksamaa võimsaid alalisvoolu-merekaableid Norrasse ja miks talle ei piisa Taanit läbivast 400 kV võrgust ning selle võrgu ühendustest Norra ja Rootsiga. Veel vaadake, kui palju elektrit toodetakse kütuste põletamise abil. Jne, jne.
Kui olete elektroenergeetika algteadmised veel lisaks selgeks saanud, siis tulge ja hüpake oma konnatiigiga edasi.

Ja siis veel üks link, mille on linkinud kodanik "Tõelemb":

http://www.flat-group.co.uk/pdf/wtnoise_health_2007_a_barry.pdf

.