.
Heihoo,
ka Agapäeotsa selts on ühinenud uute ideede loomise lehega, palju edu ja loomingut!
.
teisipäev, 27. jaanuar 2009
laupäev, 3. jaanuar 2009
reede, 2. jaanuar 2009
Tavaliste inimeste arvamised
.
Kirjutasin mõnele inimesele, et nad lihtsalt kirjutaksid paari sõnaga, lihtsas eesti keeles, et milliseid mõtteid ja tundeid see tuulepargivärk neis tekitab. Püüan mõned neist siia kirja visata:
Sven:
Tere Kristel
Ma ei ole kahjuks väga jõudnud veel süveneda, nii et loodan, et annad andeks kui olen millestki valesti aru saanud.
Minul isiklikult ei oleks tuule pargi vastu mitte midagi juhul kui see projekt teeniks kohalike inimeste huve. See tähendab, et kui ehitajad, hooldajad, projekteeriad jne oleks hiidlased või eestlased, kes ei mõtle vaid oma rahakoti suurendamisele, vaid ka kohaliku (ja miks mitte ka üldiselt maailma, eesti) elustiku ja looduse säilitamisele. Hiidlaste saare ja kohalike pärismaalaste süüdimatut ärakasutamist tuleks aga takistada. Meie saar ei peaks teenima kellelegi teisele kasu kui kohalikule hiidlasele. Pealegi tuulikud, mida plaanitakse ehitada on vananenud ega peeta tänapäeval enam loodustsäästvateks. Artikleid selle tõestuseks peaks küllaga jätkuma (nii roheliste, kui ka teadlaste, füüsikute omi). Seega nende ehitada laskmine ei teeni ka mingit üllamat eesmärki, mis tähendab, et hiidlane, kes seisab selle ajuvaba ülbuse teostuse vastu, ei pruugi olla vaid eht eestlaslikult kade ja kiuslik, vaid kainelt mõtlev inimene. Esteetika üle siin kohal arutleda on lausa mõeldamatu.
Tervitades
Sven
- - -
Mart:
Tere Kristel,
Ma olen energia, elektri ja looduse seostes suhteliselt võhik, kui mitte öelda, et päris rumal. Tutvusin artiklite ja argumentidega ning jäi mulle arusaamatuks, et kuhu ja kellele ikkagi läheks tuulepargist saadav energia.
Puht esteetiliselt olen ka arvamusel, et tuulepargi tuulikud on koledad. Rikuvad maastiku. Rikuvad looduse süütuse. Olenemata kõigist argumentidest, on looduse süütus tihti ainuke põhjus, miks maailmas elada.
Et mulle tundub distantsilt vaadatuna see Hiiumaa tuulepargi idee kellegi soov ruttu ja ratsa rikkaks saada. On igati paslik, et saare elanikud on projekti vastu.
Aga eks loen ja kuulan huviga neid, kes teemat paremini valdavad.
Mart
- - -
.
Kirjutasin mõnele inimesele, et nad lihtsalt kirjutaksid paari sõnaga, lihtsas eesti keeles, et milliseid mõtteid ja tundeid see tuulepargivärk neis tekitab. Püüan mõned neist siia kirja visata:
Sven:
Tere Kristel
Ma ei ole kahjuks väga jõudnud veel süveneda, nii et loodan, et annad andeks kui olen millestki valesti aru saanud.
Minul isiklikult ei oleks tuule pargi vastu mitte midagi juhul kui see projekt teeniks kohalike inimeste huve. See tähendab, et kui ehitajad, hooldajad, projekteeriad jne oleks hiidlased või eestlased, kes ei mõtle vaid oma rahakoti suurendamisele, vaid ka kohaliku (ja miks mitte ka üldiselt maailma, eesti) elustiku ja looduse säilitamisele. Hiidlaste saare ja kohalike pärismaalaste süüdimatut ärakasutamist tuleks aga takistada. Meie saar ei peaks teenima kellelegi teisele kasu kui kohalikule hiidlasele. Pealegi tuulikud, mida plaanitakse ehitada on vananenud ega peeta tänapäeval enam loodustsäästvateks. Artikleid selle tõestuseks peaks küllaga jätkuma (nii roheliste, kui ka teadlaste, füüsikute omi). Seega nende ehitada laskmine ei teeni ka mingit üllamat eesmärki, mis tähendab, et hiidlane, kes seisab selle ajuvaba ülbuse teostuse vastu, ei pruugi olla vaid eht eestlaslikult kade ja kiuslik, vaid kainelt mõtlev inimene. Esteetika üle siin kohal arutleda on lausa mõeldamatu.
Tervitades
Sven
- - -
Mart:
Tere Kristel,
Ma olen energia, elektri ja looduse seostes suhteliselt võhik, kui mitte öelda, et päris rumal. Tutvusin artiklite ja argumentidega ning jäi mulle arusaamatuks, et kuhu ja kellele ikkagi läheks tuulepargist saadav energia.
Puht esteetiliselt olen ka arvamusel, et tuulepargi tuulikud on koledad. Rikuvad maastiku. Rikuvad looduse süütuse. Olenemata kõigist argumentidest, on looduse süütus tihti ainuke põhjus, miks maailmas elada.
Et mulle tundub distantsilt vaadatuna see Hiiumaa tuulepargi idee kellegi soov ruttu ja ratsa rikkaks saada. On igati paslik, et saare elanikud on projekti vastu.
Aga eks loen ja kuulan huviga neid, kes teemat paremini valdavad.
Mart
- - -
.
Mitu selget kommentaari
.
Tere ja head uut aastat!
Aasta uus, ent jutud ikka samad. Järgnevalt kaks kommentaari Postimees online´is ilmunud Hanneli Rudi artiklile "Mahukas tuulepargi projekt ajas hiidlased tagajalgadele":
Kommentaar hiiuloomalt:
Täitsa sürr, kuidas artiklid erinevates kohtades muutuvad erineva sulesepa all. Probleem ise on lihtne 90% vene kapitalil põhinev ettevõte tahab rajada maailma suurimat tuuleparki Hiiumaale. Ostes ja rentides kokku maid, kuhu mastid peale panna. Selleks ehituseks värvatakse oskustöölised välisriikidest, samuti hooldusmehed välisriikidest. Toodetud elekter läheb samuti 100% välisriikidesse- arvake ise millisesse riiki läheb tulu. Jah, Eesti saab selle ettevõtte tegevuse pealt küll mõned maksud. Kahjuks energiat, aga mitte. Kallid eestlased saage aru- siin ei ole midagi pistmist Eesti Energia Arengukavaga. Isegi Eesti Energiaga pole läbirääkimisi peetud. Reaalselt ei olegi võimalik kogu seda toodetud energiat meie olemasolevatesse võrkudesse toppida, sest seda on minimaalselt 100 korda (mitte protsenti!) rohkem kui olemasolevad liinid vastu võtta suudavad. See tähendab, et tuulikutele lisaks ehitatakse Hiiumaa täis ka väga suuri elektriliine ja palju uusi teid, et neid tuulikuid ehitada saaks.
Mõnele mehele ütleksin vaid, et elad Lasnamäel, Pärnus või kus iganes linnas suures majas- see on sinu valik ja see, et elan rahulikus, privaatses maakonnas Hiiumaa - on minu valik. Sina asusid suurde majja elama teadmisega, et see on suur ja nn. tehismaistu. Mina ja paljud noored pered ja muidugi kõik, kes naudivad Hiiumaa vaikust, rahu, loodust ja kõiki neid väärtusi. Hindame just seda, mida tahetakse meilt ära võtta. Ka teilt eestlased võetakse vabadus, külastada Hiiumaad, sest see võib varsti kuuluda mõnele ebasõbralikule välisriigile. Jõudu!
Teine kommentaar, autor "Jup":
Täitsa mõistan Hiidlasi ja soovin neile oma ettevõtmises edu.
Veidikene ka üldist juttu!
Enamus inimesi, sealhulgas ka enamus tuuleenergia pooldajaid/tootjaid ei tundu eriti jagavat elektrivõrgu töötamise põhimõtteid. Seega kui teadmised selles valdkonnas on puudulikud, on ka põhjendamatu tuuleenergia propageerimine ning pooldamine üsna ebaeetiline tegu. Tuules on energiat küll aga selle juhitamatu ning juhusliku energia kasutamine elektrivõrgus mis täpselt vastupidiselt tahab just juhitavat ning kindlat energiat on väga keeruline ja kallis ettevõtmine.
Miks me ei taha enne suurte otsuste otsustamist maailmas veidi ringi vaadata ning üritada selle teema kohta saada rohkem teavet???
Soovitan tutvuda sellega, et mis toimub Taani elektroenergeetikaga. Taani on parim näide elust enesest, et mida tähendab praeguse tehnoloogiaga tuulikute massiline lisamine elektrivõrku. Vaatamata sellele, et Taani poliitikud räägivad ühte juttu räägivad tegelikud andmed hoopis teist juttu.
Lühidalt vihjan:
*Et elektrivõrgu tootmist ja tarbimist bilansis hoida eksporditakse enamus tuuleenergiast ca 90-95% naaberriikidesse (Kuna
tuuleenergia on juhusliku iseloomuga siis ta hind on ka odav, elektrivõrgu bilansi hoidmiseks on tuuleenergiat müüdud ka 0
hinnaga ehk tasuta ära antud, et elektrisüsteem "lõhki ei jookseks") (Naabritelt energiat ostes maksavad Taanlased ikkagi
turuhinda) (ehk riik doteerib tuuleenergeetikuid, samas müüvad nod pea kogu oma toodangu naabritele, kusjuures veel alla turu hinna)
*Tänu sellele on Taani elektri hind euroopa kalleim.
*Taani sisemaine elektritarbimine kaetakse peamiselt kivisöel töötavate soojuselektrijaamadega. Viimasel ajal on nende saaste hakanud kasvama kuna tuulikute kõikuv energia ajab soojuselektrijaamade optimaalse töörežiimi paigast ära (autokeeles "soojuselektrijaamad on hakanud minema maanteesõidult üle linnasõidule") kuna alati ei anna kõike tuuleenergiat naabritele ikkagi maha müüa ja naabritelt ka omale reguleerimisvõimsust osta, tuleb kõikumisi siluda oma soojuselektrijaamadega
*Kuna soojuselektrijaamade töörežiim on häiritud siis nad kulutavad ühe ühiku toodangu kohta rohkem kütust ning seega tekitavad nad ühe ühiku toodangu kohta ka rohkem saastet. Jutt, et iga tuulikuga toodetud kWh hoiab kokku soojuselektrijaamade poolt toodetud kWh võrra saastet (sealhulgas ka CO2) on vale. Lood on hoopis vastupidised.
*Tänu suurele tuulikute hulgale on Taani ka üha enam sõltuv oma naabritest kes aitavad Taani elektrisüsteemil bilanssi tagada. Vastupidiselt laialt levinud väärarusaamale, et tuulenergia vähendab Taani (või siis Eesti) energeetilist sõltuvust.
Kõiges on süüdi tuule juhuslik iseloom ja see, et elektrienergiat ei saa energeetilistes mahtudes kusagile salvestada.
TARBIMINE=TOOTMINE seaduspärasus peab aga iga sekud olema paigas ning suuri hälbeid selles ei tohi esineda.
Pumhüdrojaamade maht üldenergeetikas on niivõrd väike, et need võib jätta tihti mainimatta (Eestis puuduvad üldse). Nende ehitamine on tugevalt piiratud sobiva asukoha olemasoluga ja kalli hinna tõttu
*Räägitakse, et tuulikute kompenseerimiseks vajalikke võimsusi saame tulevikus osta Norra/Rootsi hüdrojaamadest. Võibolla tõesti saamegi kui elektrikaabel Rootsi ehitatakse. Jama on aga selles, et kõik Norra naaberriigid plaanivad sealt endale aina enam reguleerimisvõimsusi osta, sest ka nendes maades soovivad tuuleärimehed suures mahus tuulikuid püstitada. See aga tähendab seda, et reguleerimisenergia hind läheb Skandinaaviamaades veelgi kallimaks kuna ka Norra hüdroressurss on piiratud.
Ehk see tähendab, et me hakkame elektrienergia bilansi reguleerimisel aina enam sõltuma Ida-naabrist.
Pluss veel probleeme mida praegu käsitleda pole mahti
Ehk teisisõni, nagu alati, on asjad palju keerulisemad kui nad esmapilgul tunduvad. Suurte otsuste tegemisel tuleb teha enne ikka kõvasti "kodutööd" ehk uuringuid. Sellepärast soovitan asjast huvitatutel ennast täiendada energeetika ja elektroenergeetika erialadel. Energeetika on piisavalt mitmetahuline ja keeruline teema energeetikutelegi, rääkimata inimestest kel vastav eriharidus puudub!
Kolmas kommentaar samast kohast, Rein Oidramilt:
Jup on piisavalt põhjalikult selgitanud tuuleelektrijaamade toimimisega seotud probleeme elektroenergeetikas. Kuna kommentaaris on neid käsitletud põgusalt, siis neile, kel tõsisem huvi ja vajalikud algteadmised olemas (füüsika, elektroenergeetika jms) soovitaksin lugeda asja kohta põhjalikumalt kahest ettekandest:
1. http://www.mkm.ee/failid/Rein_Oidram_Taani__Energiafoorum_2008.pdf
2. http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2008/oidram_ettekanne2008.pdf
Viimasele lisab selgituse "keng":
Lugesin Rein Oidrami (TTÜ elektroenergeetika instituut) ettekandeid. Soovitan kõigil tutvuda. Nagu sealt võib järeldada, on tuulikute üldine kasutegur suhteliselt küsitav, isegi võib suurendada fossiilsete kütuste tarbimist nagu on juhtunud Taanis!
Keegi "aaaa" arvab aga nii:
Soovitan vaadata Saksa tuuleen tootjate lehekülge, sest Saksamaa tuuleen tootmine on kaasaegsem ja oluliselt suurem, kui Taanis (seal on probleem just vanemate seadmetega)
http://www.wind-energie.de/en/
Tulevikusuund on ikka avamere-tuulepargid (ainuüksi tootlikuse tõttu juba) ning seetõttu toetan hiidlasi - see tootmisvõimsus ei pea maa peal asetsema.
Oidram pole kahjuks lihtsalt asjatundlik ja üritab järjekindlalt eirata suurte tuuleenergiatootjate-riikide kogemust- aga see on paljude TTÜ konnatiigi õppejõudude probleem...
vt n http://www.wind-energy-the-facts.org/en/mythology.html
Ning Rein Oidram vastab:
Aitäh, "asjatundlik" 4A!
Kuidas sellel anonüümsel Teiel endal asjatundlikkusega lood on? Te vist pole TTÜ konnatiigis õppinud ja paremate argumentide puudumisel on sõim muidugi parim "tõestusvahend".
Mis puutub suurte tuuleenergiatootjate-riikide (Teie väljend. Kas Saksamaa toodab tõesti tuuleenergiat, või on toodanguks ikka elekter?) kogemustesse, siis kontrollige näiteks, mitu protsenti tarbitud elektrist toodetakse Saksamaal tuulikutega ja mitu protsenti hüdroelektrijaamadega. Uurige, kui palju on seal mägedesse ehitatud pumpelektrijaamu ja kui tugevad on selle riigi elektrisüsteemi sidemed naabritega. Uurige välja, miks ehitab Saksamaa võimsaid alalisvoolu-merekaableid Norrasse ja miks talle ei piisa Taanit läbivast 400 kV võrgust ning selle võrgu ühendustest Norra ja Rootsiga. Veel vaadake, kui palju elektrit toodetakse kütuste põletamise abil. Jne, jne.
Kui olete elektroenergeetika algteadmised veel lisaks selgeks saanud, siis tulge ja hüpake oma konnatiigiga edasi.
Ja siis veel üks link, mille on linkinud kodanik "Tõelemb":
http://www.flat-group.co.uk/pdf/wtnoise_health_2007_a_barry.pdf
.
Tere ja head uut aastat!
Aasta uus, ent jutud ikka samad. Järgnevalt kaks kommentaari Postimees online´is ilmunud Hanneli Rudi artiklile "Mahukas tuulepargi projekt ajas hiidlased tagajalgadele":
Kommentaar hiiuloomalt:
Täitsa sürr, kuidas artiklid erinevates kohtades muutuvad erineva sulesepa all. Probleem ise on lihtne 90% vene kapitalil põhinev ettevõte tahab rajada maailma suurimat tuuleparki Hiiumaale. Ostes ja rentides kokku maid, kuhu mastid peale panna. Selleks ehituseks värvatakse oskustöölised välisriikidest, samuti hooldusmehed välisriikidest. Toodetud elekter läheb samuti 100% välisriikidesse- arvake ise millisesse riiki läheb tulu. Jah, Eesti saab selle ettevõtte tegevuse pealt küll mõned maksud. Kahjuks energiat, aga mitte. Kallid eestlased saage aru- siin ei ole midagi pistmist Eesti Energia Arengukavaga. Isegi Eesti Energiaga pole läbirääkimisi peetud. Reaalselt ei olegi võimalik kogu seda toodetud energiat meie olemasolevatesse võrkudesse toppida, sest seda on minimaalselt 100 korda (mitte protsenti!) rohkem kui olemasolevad liinid vastu võtta suudavad. See tähendab, et tuulikutele lisaks ehitatakse Hiiumaa täis ka väga suuri elektriliine ja palju uusi teid, et neid tuulikuid ehitada saaks.
Mõnele mehele ütleksin vaid, et elad Lasnamäel, Pärnus või kus iganes linnas suures majas- see on sinu valik ja see, et elan rahulikus, privaatses maakonnas Hiiumaa - on minu valik. Sina asusid suurde majja elama teadmisega, et see on suur ja nn. tehismaistu. Mina ja paljud noored pered ja muidugi kõik, kes naudivad Hiiumaa vaikust, rahu, loodust ja kõiki neid väärtusi. Hindame just seda, mida tahetakse meilt ära võtta. Ka teilt eestlased võetakse vabadus, külastada Hiiumaad, sest see võib varsti kuuluda mõnele ebasõbralikule välisriigile. Jõudu!
Teine kommentaar, autor "Jup":
Täitsa mõistan Hiidlasi ja soovin neile oma ettevõtmises edu.
Veidikene ka üldist juttu!
Enamus inimesi, sealhulgas ka enamus tuuleenergia pooldajaid/tootjaid ei tundu eriti jagavat elektrivõrgu töötamise põhimõtteid. Seega kui teadmised selles valdkonnas on puudulikud, on ka põhjendamatu tuuleenergia propageerimine ning pooldamine üsna ebaeetiline tegu. Tuules on energiat küll aga selle juhitamatu ning juhusliku energia kasutamine elektrivõrgus mis täpselt vastupidiselt tahab just juhitavat ning kindlat energiat on väga keeruline ja kallis ettevõtmine.
Miks me ei taha enne suurte otsuste otsustamist maailmas veidi ringi vaadata ning üritada selle teema kohta saada rohkem teavet???
Soovitan tutvuda sellega, et mis toimub Taani elektroenergeetikaga. Taani on parim näide elust enesest, et mida tähendab praeguse tehnoloogiaga tuulikute massiline lisamine elektrivõrku. Vaatamata sellele, et Taani poliitikud räägivad ühte juttu räägivad tegelikud andmed hoopis teist juttu.
Lühidalt vihjan:
*Et elektrivõrgu tootmist ja tarbimist bilansis hoida eksporditakse enamus tuuleenergiast ca 90-95% naaberriikidesse (Kuna
tuuleenergia on juhusliku iseloomuga siis ta hind on ka odav, elektrivõrgu bilansi hoidmiseks on tuuleenergiat müüdud ka 0
hinnaga ehk tasuta ära antud, et elektrisüsteem "lõhki ei jookseks") (Naabritelt energiat ostes maksavad Taanlased ikkagi
turuhinda) (ehk riik doteerib tuuleenergeetikuid, samas müüvad nod pea kogu oma toodangu naabritele, kusjuures veel alla turu hinna)
*Tänu sellele on Taani elektri hind euroopa kalleim.
*Taani sisemaine elektritarbimine kaetakse peamiselt kivisöel töötavate soojuselektrijaamadega. Viimasel ajal on nende saaste hakanud kasvama kuna tuulikute kõikuv energia ajab soojuselektrijaamade optimaalse töörežiimi paigast ära (autokeeles "soojuselektrijaamad on hakanud minema maanteesõidult üle linnasõidule") kuna alati ei anna kõike tuuleenergiat naabritele ikkagi maha müüa ja naabritelt ka omale reguleerimisvõimsust osta, tuleb kõikumisi siluda oma soojuselektrijaamadega
*Kuna soojuselektrijaamade töörežiim on häiritud siis nad kulutavad ühe ühiku toodangu kohta rohkem kütust ning seega tekitavad nad ühe ühiku toodangu kohta ka rohkem saastet. Jutt, et iga tuulikuga toodetud kWh hoiab kokku soojuselektrijaamade poolt toodetud kWh võrra saastet (sealhulgas ka CO2) on vale. Lood on hoopis vastupidised.
*Tänu suurele tuulikute hulgale on Taani ka üha enam sõltuv oma naabritest kes aitavad Taani elektrisüsteemil bilanssi tagada. Vastupidiselt laialt levinud väärarusaamale, et tuulenergia vähendab Taani (või siis Eesti) energeetilist sõltuvust.
Kõiges on süüdi tuule juhuslik iseloom ja see, et elektrienergiat ei saa energeetilistes mahtudes kusagile salvestada.
TARBIMINE=TOOTMINE seaduspärasus peab aga iga sekud olema paigas ning suuri hälbeid selles ei tohi esineda.
Pumhüdrojaamade maht üldenergeetikas on niivõrd väike, et need võib jätta tihti mainimatta (Eestis puuduvad üldse). Nende ehitamine on tugevalt piiratud sobiva asukoha olemasoluga ja kalli hinna tõttu
*Räägitakse, et tuulikute kompenseerimiseks vajalikke võimsusi saame tulevikus osta Norra/Rootsi hüdrojaamadest. Võibolla tõesti saamegi kui elektrikaabel Rootsi ehitatakse. Jama on aga selles, et kõik Norra naaberriigid plaanivad sealt endale aina enam reguleerimisvõimsusi osta, sest ka nendes maades soovivad tuuleärimehed suures mahus tuulikuid püstitada. See aga tähendab seda, et reguleerimisenergia hind läheb Skandinaaviamaades veelgi kallimaks kuna ka Norra hüdroressurss on piiratud.
Ehk see tähendab, et me hakkame elektrienergia bilansi reguleerimisel aina enam sõltuma Ida-naabrist.
Pluss veel probleeme mida praegu käsitleda pole mahti
Ehk teisisõni, nagu alati, on asjad palju keerulisemad kui nad esmapilgul tunduvad. Suurte otsuste tegemisel tuleb teha enne ikka kõvasti "kodutööd" ehk uuringuid. Sellepärast soovitan asjast huvitatutel ennast täiendada energeetika ja elektroenergeetika erialadel. Energeetika on piisavalt mitmetahuline ja keeruline teema energeetikutelegi, rääkimata inimestest kel vastav eriharidus puudub!
Kolmas kommentaar samast kohast, Rein Oidramilt:
Jup on piisavalt põhjalikult selgitanud tuuleelektrijaamade toimimisega seotud probleeme elektroenergeetikas. Kuna kommentaaris on neid käsitletud põgusalt, siis neile, kel tõsisem huvi ja vajalikud algteadmised olemas (füüsika, elektroenergeetika jms) soovitaksin lugeda asja kohta põhjalikumalt kahest ettekandest:
1. http://www.mkm.ee/failid/Rein_Oidram_Taani__Energiafoorum_2008.pdf
2. http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2008/oidram_ettekanne2008.pdf
Viimasele lisab selgituse "keng":
Lugesin Rein Oidrami (TTÜ elektroenergeetika instituut) ettekandeid. Soovitan kõigil tutvuda. Nagu sealt võib järeldada, on tuulikute üldine kasutegur suhteliselt küsitav, isegi võib suurendada fossiilsete kütuste tarbimist nagu on juhtunud Taanis!
Keegi "aaaa" arvab aga nii:
Soovitan vaadata Saksa tuuleen tootjate lehekülge, sest Saksamaa tuuleen tootmine on kaasaegsem ja oluliselt suurem, kui Taanis (seal on probleem just vanemate seadmetega)
http://www.wind-energie.de/en/
Tulevikusuund on ikka avamere-tuulepargid (ainuüksi tootlikuse tõttu juba) ning seetõttu toetan hiidlasi - see tootmisvõimsus ei pea maa peal asetsema.
Oidram pole kahjuks lihtsalt asjatundlik ja üritab järjekindlalt eirata suurte tuuleenergiatootjate-riikide kogemust- aga see on paljude TTÜ konnatiigi õppejõudude probleem...
vt n http://www.wind-energy-the-facts.org/en/mythology.html
Ning Rein Oidram vastab:
Aitäh, "asjatundlik" 4A!
Kuidas sellel anonüümsel Teiel endal asjatundlikkusega lood on? Te vist pole TTÜ konnatiigis õppinud ja paremate argumentide puudumisel on sõim muidugi parim "tõestusvahend".
Mis puutub suurte tuuleenergiatootjate-riikide (Teie väljend. Kas Saksamaa toodab tõesti tuuleenergiat, või on toodanguks ikka elekter?) kogemustesse, siis kontrollige näiteks, mitu protsenti tarbitud elektrist toodetakse Saksamaal tuulikutega ja mitu protsenti hüdroelektrijaamadega. Uurige, kui palju on seal mägedesse ehitatud pumpelektrijaamu ja kui tugevad on selle riigi elektrisüsteemi sidemed naabritega. Uurige välja, miks ehitab Saksamaa võimsaid alalisvoolu-merekaableid Norrasse ja miks talle ei piisa Taanit läbivast 400 kV võrgust ning selle võrgu ühendustest Norra ja Rootsiga. Veel vaadake, kui palju elektrit toodetakse kütuste põletamise abil. Jne, jne.
Kui olete elektroenergeetika algteadmised veel lisaks selgeks saanud, siis tulge ja hüpake oma konnatiigiga edasi.
Ja siis veel üks link, mille on linkinud kodanik "Tõelemb":
http://www.flat-group.co.uk/pdf/wtnoise_health_2007_a_barry.pdf
.
Tellimine:
Postitused (Atom)
