Agapäeotsa ajaveeb

2011-05-24T12:43:00.001+03:00

TAIMEDE
vahetamise,
müügi-ja
kinkimise
PÄEV

pühapäeval, 29. mail kell 10.00-12.00

Sinima puhkekülas
NB! eelregistreerimist ei toimu,
tulge kõik, kel soov oma taimi pakkuda või juurde saada!

Nurste tammik kirve alla!

2011-05-23T09:46:00.000+03:00

Agapäeotsa üks väärtustest, mis on hinnatud ja tuntud just vanema põlvkonna seas, on Nurste tammik. Erinevalt oma nimest asub see hoopis Kitsa küla piirides. Tegemist ei ole küll puhtakujulise tammikuga - pigem segametsaga, kus kasvab hulgaliselt vanu ja võimsaid tammesid.

Kahjuks toimub praegu tammiku ühes osas raie. Rääkimata sellest, et lindude pesitsushooaeg on haripunktis ning osa sellest kinnistust on hinnatud ka kui vääriselupaik, tundub väga nukker, et selline väärtus mingit reaalset kaitset ei oma. Eraomand on aga meie riigis püha ja raha kaalub igal juhul üles avaliku huvi. 8,7 ha kinnistu, millel raie toimub on müüdud metsafirmale ning loomulikult ei ole neil mingit emotsionaalset seost Agapäeotsa väärtustega.

AGAPÄEOTSA MIHKLILAAT

2010-09-15T11:05:00.002+03:00

Värvime aeda Leisus

2010-08-14T17:44:00.003+03:00

Järgmisel nädalal Leisu koolimaja aia värvimine esmaspäevast laupäevani kõigil päevadel algusega kell 15.

Värvimas on käinud juba 18 inimest, rekord on Kristi käes, kes on käinud juba 8 korda! Kõige kaugemalt tulnud pintseldaja oli Peipsi äärest. Aitäh kõigile, kes kaasa on löönud ja ootame jätkuvalt uusi abilisi. Tule ja värvi kasvõi tunnike, iga meeter on tähtis!

Meil kõigil on alati palju asju koduski tegemata, kuid see paar tundi ühise projekti heaks võib igaüks siiski leida. Töö valmimine on vajalik projekti "Lapsehoiuteenuse käivitamine Leisu koolimajas" lõpuleviimiseks.

Talgupaika võib ka lapsi kaasa võtta - tore mänguväljak on nende päralt.

Naljanurk

2010-07-29T13:47:00.000+03:00

Lapsevanemate arutelu lapsehoius laste ohutuse tagamise nõuete teemal.

A: Nõue on panna elektripistikud alla 7 aastasele lapsele kättesaamatusse kõrgusesse või katta pistikupesad kaitsetega (tervisekaitse määruse §4 lg 7).

Kuna meil on maandusega „lapsekindlad“ pistikupesad, siis neid enam eraldi katta ei saa.

B: Minu 6-aastane on 1.22 pikk, seega tuleks panna pistikud umbes täiskasanu silmade kõrgusele. Ja selleks, et nutikas laps tooli appi võttes pistikuni ei ulataks, tuleb toolidel jalad 5 cm kõrguseks saagida.

B: aga kui on kaitsetega kaetud juba, mis neile siis ei meeldi?

A: Peab olema topeltkaitse, nagu Actimel või Pantene - et toimib ka seestpidiselt!

B: Aga paneks siis kohe lae alla õige? igaks juhuks kõigile kättesaamatusee kõrgusesse.

A: Ja trepp-redel, millega hoidjad pistikute ligi pääsevad, tuleb panna tulekindlasse roostevabast terasest kappi, mille võti on koodlukuga kapis, mis asub vallavanema kontoris, kuhu pääseb silma iirise tuvastamise mehhanismi kaudu.

B: Aga kõige kindlam oleks ilmselt kõik pistikud panna üldse välisseinale!

Kes teab pärandkultuuri objekte?

2010-07-09T20:03:00.006+03:00

Emmaste vallas toimub praegu pärandkultuuri objektide kaardistamine. Meie Agapäeotsa kohta on info praegu hõredavõitu.

Kui tead ise või tead kedagi, kes teab pärandkultuuri objektide asukohtasid oma piirkonnas, siis saada palun oma kontaktandmed e-posti aadressil agapaeots@gmail.com. Arvesse lähevad kõik inimtegevusega seotud paiksed objektid, mis ei ole enam kasutuses: veskiasemed, vanad talukohad, kultusobjektid jne.

2010-06-21T12:34:00.001+03:00

JAANIKAS

21.juuni

19.00

Nurste krossirajal

# Igasuguste artiklite heitmine-viskamine
# Köievedu mõistagi ka
# Nurstekandi rammumehe hääletamine (lihthäälteenamusega)
# Mälupiruka küpsetamise võistlus
Auhinnad oleks mõistlik ise kaasa võtta
Vihma korral toimub pidu vihma käes
Riiedus mis ise dahade
Kogu värki sätib Grilli-Aivar

Üritust korraldab Agapäeotsa selts. Info Priidult 56200220

Seltsi 2. sünnipäev lõppes aia värvimisega

2010-06-08T17:33:00.002+03:00

Laupäeval, 5. juunil tähistas selts vaikselt ja tagasihoidlikult oma teist sünnipäeva. Üldkoosolek, väike kontsert, tordisöömine ja arutelu. Peale sõnalist sissejuhatust haarati pintslid ja värvipurgid ning tehti algust aia värvimisega.
Kes tahavad nüüd ka sest ihaldusväärsest tööst osa võtta - kiirustage! Aeda on kokku vaid mõnisada meetrit!

Agapäeotsa kevadlaat

2010-06-08T15:20:00.004+03:00

Laupäeval, 22. mai hommikupoolikul oli kõigil huvilistel jällegi põhjus Leisu kogunemiseks sest toimus kevadlaat.

Mida siis müüdi ja osteti? Istutushooajale kohaselt pakuti taimi ja istikuid lähemalt ja kaugemalt. Ka toidulauale võis midagi leida muuhulgas kodumune, juurvilju, kitsejuustu ja jogurtit. Ka tuulekala oli- üsna mitu minutit müüdi seda...Looduskosmeetikat ja toidulisandeid, puhastusvahendeid pakuti ka. Käsitööga kaubeldi muidugi ka - oli tikandeid, ehteid, kootud ja heegeldatud esemeid ja mitut sorti lõnga. Koer, merisiga ja parditibud otsisid uut kodu ja peremeest. Kel tarvis, võis saada uue vikatilöe, puudekorvi või luua. Riideid ja jalanõusid jätkus igas suurusest nii müügilettidel õues, kantud riiete poes koolimajas, kui ka hernehirmutiste meisterdamiseks. Viimati mainitud ettevõmisest võttis osa hulk lapsi, hirmutised said hirmus toredad! Aitäh kõigile lastele!

Kohvik osteti küpsetistest-jookidest tühjaks ja loterii oli edukas. Annetusmüügi, kohviku ja loterii tulu läks koolimaja aia jaoks värvi ostmiseks. Muusikalise panuse andsid perekond Paap akordionil ja tuubal ning Kaja Kikas koos väikeste akordionistidega. Aitäh esinejatele!

Laada korraldustoimkond oli seekord suurem kui varem ja viperusi tuli ette senisest vähem. Aitäh kõigile korraldajmises kaasa lööjatele ja tere tulemast sügisel toimuva Mihklilaada korraldajaks!

Igale müüjale ja ostjale - aitäh osalemast ja kohtumiseni Leisus Mihklilaadal!

Tehtud!

2010-05-01T13:45:00.008+03:00

.

Vaatamata sellele, et hommikul vihma tibas, kogunes Leisu koolimaja juurde talguplatsile 13 paari töökäsi.

Tasandati mänguväljaku kõrval olevat platsi ning külvati sinna muruseeme. Tööd jätkus paariks tunniks ning tulemus sai ilus. Samal ajal oli möllas mänguväljakul 7 last.

Kui töö tehtud, istusime koolimajas ning jõime teed-kohvi ja sõime Maria küpsetatud kooki. Kui lastega pered koju läksid, jäi osa seltskonnast veel bussipeatuse ümbrust riisuma. Oli tore päev ja suur töö sai tehtud!

Aitäh tublidele tegijatele:
Aleksei Käär
Karina Käär
Madli Valk
Kadri Alliksoo
Maria Ekola
Sander Vaikne
Tiina Mets
Merike Mets
Liia Rull
Kati Otepalu
Avo Tamme
Merike Kallas
Alice Leetmaa

Muudatus talgupäeva plaanides

2010-04-30T16:44:00.006+03:00

Tähelepanu! Kuna vihm aia märjaks sadas, ei saa me seda värvida. Et aga tööpuudust karta siiski pole, kogunegem Leisu töökinnaste, labidate-rehadega maa-ala korrastama! Peale paaritunnist tööd järgnevad soojad joogid ja juturing. Vaata ka siia

Kohtumiseni homme Leisus!

Tule Agapäeotsa seltsi kevadüritustele!

2010-04-24T10:27:00.003+03:00

Agapäeotsa seltsil on kevadel plaanis kaks vahvat üritust, kuhu kutsume teid osalema!

1. mail kell 10.00-16.00 toimub TALGUPÄEV -
värvime Leisu koolimaja uut ja ilusat aeda.

Lisainfo ja registreerimine siin: http://talgud.teemeara.ee/events/leisu-koolimaja-aia-vaervimise-talgud

Kaasa võta töökindad ja hea tuju. Pakume talgusuppi ja jooki.
Iga kätepaar on teretulnud, tööpuudust karta pole!
Tule veeda mõnus töökas päev toredas seltskonnas, palgaks panus kogukonna heaolusse ja silmaga nähtav tulemus peale kauba!
Kui võimalik anna oma osalemisest teada ka telefonil 5259525 (Alice) või e-kirja teel: agapaeots@gmail.com

22.mail toimub Leisu koolimaja õuel AGAPÄEOTSA KEVADLAAT

Jätkame möödunud sügisel algatatud piirkondlike laatadega ka tänavu!

Tähelepanu: omatoodangu ja käsitöö pakkujad, taimede ja istikute müüjad, vanavara ja kasutatud esemetega kaubitsejad - ootame kõiki müüma, ostma, vahetama.

Kohvik, loterii ja mõnus laadameeleolu!

20.maini on võimalik registreerida telefonidel: 58229755 (Madli) või 4691908 (Karina) või ka e-kirja teel: agapaeots@gmail.com

Külakoosolek Leisus - võta osa!

2010-04-12T22:02:00.002+03:00

15. aprillil kell 17.30 toimub Leisu koolimajas nn külakoosolek, kuhu tulevad vallamaja esindajad piirkonna elanikega kohtuma.

Agapäeotsa selts ootab rohket osavõttu. Peale sügisesi valimisi on see hea koht arutada, milline suund on arengutes võetud ja kas see meie soovidele vastab. Samuti on see paras hetk oma mured ja ettepanekud omavalitsuseni tuua.

Kes ise ei saa tulla, võib saata ka kirjalikult küsimusi, mida koosolekul seltsi poolt edastame.

agapaeots@gmail.com

Arengukava töörühmad kogunevad

2010-03-05T16:15:00.003+02:00

Agapäeotsa arengukava on jõudnud töörühmade faasi. Piirkonna elanikud või need kes Agapeäotsaga kuidagi seotud ja sooviks kaasa rääkida mõnes järgmistest valdkondadest, andke teada:

Teed ja transport
Sidekommunikatsioonid
Haridus, kultuur, ühistegevus
Ettevõtlus, teenindus
Looduskeskkond, heakord

Looduskeskkonna töörühm tuleb kokku esmaspäeval 8. märtsil kell 15, hariduse-kultuuri-ühistegevuse oma tõenäoliselt laupäeval 13.märtsil kell 12. Ülejäänud teemade ajad on veel kokku leppimata. Arutelud toimuvad Leisu kooolimajas.

Andke teada oma huvist kogukonna arengus kaasa rääkida!

Kassari haridusselts pakkus abi!

2010-02-26T12:41:00.003+02:00

Täna helistati Kassari Haridusseltsist ja pakuti abi lasteoiu projekti käivitamise! On tähelepanuväärne, et meie probleemidele elatakse kaasa teisel pool saartki.

Oleme tänulikud!

Agapäeots näguderaamatus

2010-02-25T22:23:00.004+02:00

Tuli mõte koondada Agapäeotsa sõbrad kokku ka populaarses internetiportaalis Facebook.
Nüüd on olemas veel üks hea koht, kus saame tulevatest üritustest teada anda. Agapäeotsa sõprade grupp asub siin

Esimesel päeval kogunes Agapäeotsale juba 20 sõpra!

e-teenuste koolitus tulemas!

2010-02-25T01:32:00.001+02:00

Leisu koolimajas 3. märtsil kell 16 toimub

ID‑kaardi, Mobiili-ID, digiallkirjastamise ja

e-teenuste kasutamise TASUTA koolitus

Koolituste läbiviijaks SA Tuuru.

Koolitus annab praktilised oskused e-keskkonnas olevate teenuste turvaliseks kasutamiseks ja ID‑kaardiga või Mobiili-IDga digiallkirjastamiseks.

Koolituse teemad:

· ID-kaardi kasutusvõimalused; mida on vaja ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks; mis on PIN-id ja kuidas on võimalik PIN-e vahetada; mis on sertifikaadid, kuidas serte kontrollida; kust saab installeerida ID-kaardi tarkvara.

· Mis on Mobiili-ID, kuidas seda hankida, Mobiili-ID eelised ID-kaardi kasutamise ees.

· Kuidas siseneda e-teenustesse ID-kaardi või Mobiili-IDga.

· Mis on digiallkiri, kuidas saab dokumenti digiallkirjastada, mis on kinnitusleht, faili praktiline digitaalallkirjastamine ID-kaardi või Mobiili-IDga.

· Ülevaade olulisematest avalikest ja ettevõtete e-teenustest nii eraisiku kui ettevõtja jaoks.

· Reeglid ID-kaardi ja Mobiili-ID turvaliseks kasutamiseks.

Õppevorm ja koolituse kestvus:

Koolituse õppevormiks on mentoripõhine e-õpe. See õppemeetod baseerub iseõppimisel arvutiklassis e-õppe vormis ja pakub juurde mentor-koolitaja kohapealse toe ja abi. E-õppematerjal sisaldab videoklippe, teste ja praktilisi harjutusi. Koolitus võtab aega orienteeruvalt 1,5 - 2 tundi.

Koolitusel osalemiseks on vajalik:

ID-kaart koos PIN1 ja PIN2ga või kellel on Mobiili-ID koos PIN1 ja PIN2ga.

Kellel on ID-kaardi koodid kadunud on võimalik saada tasuta uued Kodakondsus- ja Migratsiooniametist. Uusi PIN koode väljastavad ka pangad. Koolitus on võimalik ka ilma ID-kaardita ja koodideta.

!!! Palume huvilistel registreeruda: agapaeots@gmail.com või tel 56620114 !!!

artikkel Hiiu Lehes Kristi Ugamilt

2010-02-17T12:45:00.005+02:00

Mis teeb pildi?

Eluväärtused jaotuvad iluks ja armastuseks

“Fotonäitusel võib käia, kunstinäitusel peab käima”, õpetas möödunud kolmapäeval Leisu koolimaja teise korruse roosas klassis Tiit Leito.

ROOSA KLASS

Koolimaja hakkab tasapisi tagasi nõudma oma kohta hariduskeskusena. Tegevused sünnivad vajadustest. Valla lehes oli aasta lõpul näiteks teade, et ära jäävad jõulupuud nii eakatele kui kodustele lastele. Toimusid aga mõlemad – Leisu koolimajas – sest ilu ja armastus on vajadused, mis kätkevad endis ka võimalusi. Veelgi enam, lisaks juba tavaks saanud kilplaste peole toimus aasta lõpus esimest korda jõululaulude soovikontsert-ühislaulmine lugematute pillide ja mitmekümne lauluga. Uus aasta on toonud uusi soove, mis liiguvad tasapisi täitumise poole. Lastehoid allkorrusel pole veel päris tööle hakanud, kuid püüab vabatahtlike abiga mängutoana koolieelikute haridus- ja hoiuvajadusi siiski juba rahuldada.

Roosas klassis teisel korrusel on peale Emmaste raamatukogu remonti olnud mitu aastat valla raamatukogu. Nüüd kogunevad selles mitmesugusteks vaimu rikastavateks ja ihu kosutavateks tegevusteks jälle koolimaja haridustegevuse järjepidevuse kandjad, Agapäe eakad, kellest paljudel on selle klassiga mälestusi juba ammusest koolieast, kui selles õppis Vaino Väljas ja teised, kelle elutöö on siinmail sügavaid jälgi jätnud. Teistel kella-aegadel õpitakse roosas klassis täna aga prantsuse, kreeka ja inglise keelt või tehakse midagi veel huvitamat. Viimasesse rubriiki võikski paigutada Tiit Leito jutujärje teemal: mis teeb pildist pildi. Ei tahaks kirjutada sellest üritusest tagantjärele toonil, mis paneks lugejat meelepahaga tõdema, et oleks pidanud minema. Tahan rõõmustada koos osa saanutega ja öelda teistele, et võimalusi tuleb veel ja need on kasutamist väärt. Seepärast katsun lühidalt jutustada õhtu sisust.

PILT

Foto pole iseenesest veel pilt. Foto jäädvustab reaalsust; pildi loob aga sõnumit kandev idee. Kallis aparaat võib teha küll kvaliteetsema foto, kuid mitte veel pilti. Pilt on tõeline siis, kui ta emotsionaalne mõju on võrreldav maali mõjuga; siis, kui ta äratab austust. Pilt on pildistamist väärt, kui tekitab kadumise kartust nagu ilus nägemus, siis, kui jätab õhku mõtteainet.

Pildi tabamiseks peab olema õnne – peab olema õigel ajal õiges kohas. Ometi on iga geniaalsusesähvatuse tabamus suurelt jaolt töö tulemus. Õnne on ainult neil, kes oskavad õnne näha. Tuleb palju pildistada ja palju ringi käia, et tekiks ettekujutus sellest, kus võib oodata see õnn ja milline saadud kaadritest on täistabamus. Igal tähelepanuväärsel pildil on oma lugu.

HEA PILT

Tähelepanuväärne on samas see, et hea pildi tunnevad ära ka fotograafiavõõrad inimesed.

Parima pildi leidmiseks tuhandetest on oluline, et hindajaid oleks eri taustaga: pikslimehi, kes märkavad tehnilisi külgi; pildistatava objekti tundjaid, kes oskavad hinnata tabatud hetke loomulikkust; fotograafiast kaugeid kunstnikke, kes leiaksid üles tabatud ime. Pilti, mille ebaõnnestumises kahtled, ei maksa kustutada. Selle miski, mis teeb sellest, võib-olla tehniliselt vaieldavastki, pildist pildi, võid avastada hoopis hiljem. Kahtluses võib usaldada seda oma intuitsiooni, mis kipub ikka ära tundma hea pildi.

PILDISTMINE

Tehniliselt on pildistamine tegelikult lihtne: oskus nagu kirjaoskus, mida võib omandada ja kasutada mitmel tasandil: autobiograafa jaoks sahtlisse, näitustel esinemiseks või elatise teenimiseks. Pildistamisel on määrava tähtsusega hoopis nägemisoskus – märkamine, kaadri tajumine, müstiline kontakt ühelt poolt pildistava inimese ja aparaadi ja teiselt poolt pildistatava vahel. Kui tekib selline säde, on aeg tuld anda.

On ka mõni universaalne nõuanne. Pildistamisel kedagi jäljendada pole mõtet. Küll aga on kasulik vaadata palju teiste pilte (lisaks kunstinäitustele): see hoiab mõtte värske ja silmad iseendagi aparaadiläätse taga selged. Hea pildi saamiseks tuleb alati minna parimat otsima. Kui tahad kindla peale head pilti, siis pildista looma või lindu. Need on loogilised olevused: kui saad sellise teravalt kaadrisse, ongi pilt käes: elus elajas omas elemendis on juba iseenesest mõtteaine, mis teeb fotost pildi. Metsas olgu alati ka vihmavari kaasas: hajutatud valgust, millega saab metsas pildistada, tekib seal segeli just vihmaga. Ja lõpuks, fotograafi amet nõuab andumust – nagu iga muugi, olgem ausad. Ilma valuta ei loo. Fotograafiks saamiseks tuleb kümmekond aastat harjutada; kui siis veel välja ei tule, tuleks põhitegevuseks valida midagi muud. Sellest pole ka midagi katki, sest nagu öeldud: pildistada saab mitmel eesmärgil ja tasemel.

PILDIRAAMAT

Tiit Leito andis lõppenud aastal välja uue raamatu “Olemise olekud”, mille sisu - nii tekstid kui pildid - on seekord kõik talt endalt. Sellest, nagu eelmistestki raamatutegemise kogemusest, oli tal nii mõndagi jutustada.

Iga kõvade kaantega trükitud pildikogu – album – pole veel raamat. Raamat on ühist nägemust kandvate teadlikes seostes piltide kollaaž. Raamatul on midagi öelda. Ta on eneseväljenduse vorm, millesse mahub piltide tervikut täiendama ka sõnade mõõde. Raamatus peab olema nii meloodia kui rütm, kunstnik koondab sisu harmooniasse. Koostaja on raamatu pärisautor. Paljude kaastöölistega tehtav raamat peab olema eelnevalt läbi komponeeritud, muidu ei tule tast raamat, vaid üksnes pildikogu.

Raamat “Olemise olekud” sai paberile küll paari kuuga, kuid küpses kümme aastat. Selles on sügavat elutarkust: igaks asjaks on oma aeg; enneaegne sünd pole tervisele kasulik; suuri ja ilusaid asju tuleb teha mitte kohusetundest ja kiirustades, vaid armastusega ja siis, kui ei saa neid enam tegemata jätta - siis, kui nad on küpsed.

Tiit Leito mõtete ja enda muljete põhjal,

Kristi Ugam

Tiit Leito võlus Agapäeotsa fotohuvilisi luule ja pildikeeles

2010-02-03T22:30:00.005+02:00

Raske on sõnu leida täna Leisus aset leidnud fotokoolituse kohta. Õieti kujunes see lõpuks luuleõhtuks. Tiit Leito luges oma hiljuti ilmunud raamatust kohalolijate soovil mõned valitud katked.

Kohale olid tulnud mitmed Agapäeotsa inimesed, aga ka Emmaste fotoklubi liikmed olid esindatud. Kohvitassi juures kuulasime, mida Tiidul öelda on. Ja seda oli tõesti palju. Rõõm on kuulata inimest, kelle jutus seguneb elukogemus, teadmised ja pühendumus nii suurepäraseks tervikuks.

Oli õdus õhtu! Suur täna Tiit Leitole, kes nii pika sõidu viletsate teeoludega ette võttis!

Jääme ootama järgmist kohtumist!

fotovirtuoos Leisus!

2010-01-29T21:41:00.003+02:00

3. veebruaril kell 18 Leisu koolimajas

kõneleb TIIT LEITO teemal:

MIS TEEB PILDIST PILDI

Kõik fotohuvilised oodatud (nii algajad kui edasijõudnud)

Analüüsimiseks võib kaasa võtta ka mõne enda tehtud foto (paberil)

Õhtu edenedes tutvustab Tiit ka oma viimati ilmunud raamatut „Olemise olekud“

Kõik huvilised on oodatud KREEKA-KLUBISSE!

2010-01-06T11:45:00.006+02:00

Esimene kokkusaamine toimub kolmapäeval, 13.jaanuaril kell 18.00 Leisu koolimajas. Kokku hakatakse saama üle nädala, et tutvuda keelega, köögiga ja kultuuriga. Eestvedajaks on Kreekas elanud agapäeotsaline Maria Ekola.

Info ja eelregistreerimine: agapaeots@gmail.com

väike tagasivaade aastale 2009

2009-12-31T23:46:00.001+02:00

Agapäeotsa seltsi aasta on olnud sündmusterohke ja sisukas. Seda kinnitavad rohked ettevõtmised piirkonnas:

Külaseltsi liikmete algatusel käivitati 2008 aasta lõpus liikumine Võitlus tuuleveskitega, mis jätkus ka tänavu.

LEADER projektide esitamine Hiidlaste Koostöökogule (6.03) – mõlemad projektid said rahastuse.

Heakorratalgud – Raiuti võsa Nurste keskuses postkontori ees (4.04), osales 15 inimest (Kajastavad Hiiu leht ja seltsi blogi)

Külas käisid projekti Väinamere Sõlg osavõtjad, kellele tutvustati seltsi tegevust ja plaane (13.04).

Minu Eesti mõttetalgute Agapäeotsa mõttekoda (01.05) – kohal viibis 27 inimest + 12 last.

Postikastialuste-infotahvlite rajamine - postikastialused paigladati Haldile ja Haldreka-Kitsa tee äärde. (Kajastas vallaleht ja seltsi blogi)

Mänguväljaku rajamine Leisu kooli õuele (06.06) – koostöös Hiiumaa Lastekaitseliiduga projekti „Puuhobu“ käigus rajati tuntud Hiiumaa vigursaagijate poolt liivakast, ronilad ja pingid, täiustati olemasolevat karuselli. (kajastas seltsi blogi)

Seltsi sünnipäeva tähistamine (06.juuni) - kogupereüritus Leisu koolimaja õuel (nukuteater, sünnipäevatort, rahvatantsijad, torupillimängija, laulukoor, tänavajoonistused ja meisterdamine lastele). Osales 50 inimest (kajastasid Hiiu Leht, vallaleht ja seltsi blogi)

Kila-kola laat (22.08)– Üritus tõi kohale käsitöö, omatoodangu, kila-kola, raamatute ja riidekraami pakkujaid ja ostjaid. Ei puudunud ka laadaloterii ja kohvik, jäätisemüüjad ja õhupallid. Osales üle 100 inimese (kajastasid Hiiu Leht, vallaleht ja seltsi blogi)

Agapäeotsa arengukava koostamise koosolekud (12.08, 18.09, 22.10) Esimesel koosolekul oli kohal 43 inimest

Muinastulede öö tähistamine Prähnu rannas (29.08)

Osalemine TÕN-i Õpibussi projektis (9.09) – Mööda Eestit ringi rändav õpibuss peatus ka Leisu koolmaja õuel, kus külaselts tutvustas keeleringides õppimise võimalusi. (kajastasid ETV ja seltsi blogi)

Mihklilaat (26.09) – tähelepanu keskmes olid sügisannid, omatoodang, hoidised. Loomulikult toimus loterii ja avatud oli ka kohvik. Osales kuni 100 inimest (kajastasid vallaleht, Hiiu leht ja seltsi blogi).

Valgamaa kodukandi külaliste vastuvõtmine Leisus – korraldasime kohvilaua ja vestlusringi ning vallavanem ja Kristi Ugam tutvustasid piirkonda külalistele (23.09).

Sügisesed koristustööd Leisu koolimaja ümber - koolimaja ümbruse sügisene koristamine (1.11).(kajastas seltsi blogi)

Keeleringide käivitamine – novembrist alates toimuvad prantsuse keele (osaleb 8 inimest) ja inglise keele (osaleb 4 inimest) klubid (kajastas Hiiu leht ja seltsi blogi). Uue aasta alguses käivituvad kogunemised kreeka ja vene keele huvilistele.

Lastehoiu käivitamine – projekt sai alguse jaanuaris, ja jätkub tuleval aastal. Täpsem tegevuste kirjeldus kuude lõikes on esitatud lisas 1. Hetkel töötab lastehoiu ruumides mängutuba, kus lastl on võimalik mängimas käia kuni 4 t päevas. Mängutuba on külastanud kuni 20 last.

Kontorikombaini soetamine – EAS kohaliku omaalgatuse programmi toetusega soetatud kombain seltsi tegevuse edendamiseks ja piirkonna elanike teenindamiseks (kajastas seltsi blogi ja vallaleht)

Jõululaulude laulmine Leisu koolimajas (22.12) - Kogunesid piirkonna kõige ärksamad, keda polnud kokku palju. Väikesest seltskonnast hoolimata püstitati ja kaunistati saalis jõulupuu, lauldi viiuli ja süntesaatori saatel 26 jõululaulu ja söödi hõrgutavaid ahjuõunu.

Leisu mängutoa laste jõuluootamise hommik (23.12) - mängutoas mängimas käinud lapsed kogunesid jõuluhõngulisse muusikatundi. Peale laulmist ja mängimist said lapsed ka kingitused.

aastalõpu stiilipidu piirkonna rahvale (26.12) – Kilplaste kokkutulek toimub tänavu teist korda.

Agapäeotsa seltsi blogi pidamine – aastal 2009 on seltsi blogisse tehtud kokku.45 postitust.

Aitäh kõigile, kes kaasa lõid!

Leisu mängutoa jõuluhommik tõi kokku palju pisikesi

2009-12-26T15:28:00.004+02:00

Leisu mängutoas mängimas käinud lapsed kogunesid jõuluhõngulisse muusikatundi. Et jõulud rutem kätte jõuaks, mindi pühadele lauluga vastu ja mängiti ka rütmipillidel, kuni jõulutunne oli juba väga suur. Saali kardinate tagant ilmusid välja salapärased kastid kingikuhjadega, millel osalenud laste nimed peal!

Peale kinkide kätte saamist sai mängutoas mängida ja kel mahti võis kooki ja sooja mahlajooki maitsta.

Leisu koolimajas kõlasid jõululaulud

2009-12-23T15:26:00.000+02:00

Agapäeotsa rahva ühisele jõululaulude ühislaulmise üritus toimus esmakordselt. Kogunesid piirkonna kõige ärksamad, keda polnud kokku palju. Väikesest seltskonnast hoolimata püstitati ja kaunistati saalis jõulupuu, lauldi viiuli ja süntesaatori saatel 26 jõululaulu ja söödi hõrgutavaid ahjuõunu.

Kes oma tulemata jätmist nüüd kahetseb, on oodatud järgmisel aastal sarnasele üritusele osalema.

Tule jõululaule laulma!

2009-12-22T09:53:00.003+02:00

Teatada on, et täna õhtul kell 18.30 kogunevad agapäeotsalised Leisu koolimajja ühiselt jõululaule laulma. Laulusõnad ja saatemuusikud tulevad ka, nii et igaühe lemmikjõululaul võiks kõlada! Tule Sinagi, veedame ühiselt toreda jõuluootamise õhtu!

Hiiu Leht kajastab meie tegemisi:

2009-11-25T00:39:00.001+02:00

Bonjour messieursdames! (tere, mu daamid ja härrad!)

Aastaid on mul olnud unistus õppida prantsuse keelt. Teostamata on see jäänud mitmel põhjusel: keelekursused on kulukad, aega vähe, praktikat raske leida. Kolisin pea 6 aastat tagasi Hiiumaale, siis matsin selle mõtte sootuks maha – Kärdla, mis on ainumõeldav koht saarel keelekursuste läbiviimiseks jääb häbematult kaugele - 45 km.

Kui külaseltsidele tuli suvel ettepanek kutsuda TÕN-i õpibuss väisama erinevaid piirkondi, panime seltsi inimestega pead kokku – kas Agapäeotsa seltsil oleks midagi huvitavat pakkuda. Selgus tõsiasi, et meie seas on inimesi, kes oleks võimelised õpetama nii inglise, vene ja soome kui ka prantsuse, hollandi ja rootsi keelt. Kirsiks tordi peale saime kirja veel kreeka keele.

Tänaseks ongi Leisu koolimajas alustanud inglise ja prantsuse keele klubid. Peagi on oodata esimest kreeka keele õhtut. Keeleklubiks otsustasime asja nimetada seetõttu, et soovisime kohalikke inimesi kokku tuua just mõnusas klubilises vormis. Hind on taskukohane ja tulijaid kaugemaltki kui oma vallast.

Reedeti koguneb prantsuse keele grupp, kuhu kuulub 8 inimest. Õhtut juhib šarmantne õpetaja Aleksei, kes suudab õpilased teema juures hoida nii, et 1,5 tundi lendab märkamatult. Keel ise tingib ilmselt inimeste suurema ilmekuse ja emotsionaalsuse enese väljendamisel, mis loob meeldivalt ebapõhjamaise õhkkonna.

Prantsuse keel on klubilistel mõtted liikuma pannud ka prantsuse köögi suunas. Ühel kenal hommikul saabus mu sõber hommikukohvile, kaasas värked võicroissant’id. Cafe au lait ja sarvesaiad kõlab Hiiumaa hommikus tõesti uskumatult. Meie kultuuriruumis pole tavaline isegi kohaliku pagari poolt hommikul laiali veetavad värsked kuklikesed nagu seda Saksamaa maakohas kogesin, rääkimata soojadest sarvesaiadest.

On ilus näha, et see auväärne vana koolimaja on jälle elu sisse saamas. Õhtutundidel põlevad majas tuled ja ülakorruselt võib leida elevil ja innustunud inimesi. Ei olegi nii, et meil keegi kuskil käia ei taha ja midagi pole mõtet korraldada. On hoopis mitmed rõõmsad inimesed, kes on saanud ühe oma eluunistuse elluviimiseks samme astuda siinsamas, Leisus, Hiiumaal.

vana võlg kokanduse rubriigist

2009-11-23T23:59:00.003+02:00

Valgamaa kodukandi külaskäigul pakkusime kohvilauas meie tubli lapsehoidja ja siinmail tuntud hea küpsetaja Raima kooki. Külalised palusid lahkudes koogi retsepti. Siin see siis lõpuks on:

KIRJU KOOK

vahustada 2 muna ja 3/4 kl suhkrut
lisada 200 g hapukoort, 4 kuhjaga spl jahu ja 1/2 tl soodat
taigen valada pooleks, ühele poolele lisada kakaod ning valada seejärel segamini vormi.
küpsetada 180 kraadi juures

Glasuur:
1 spl võid (sulatatud)
2 spl suhkrut
2 spl hapukoort

Väikese plaadi joaks võtta poole suurem kogus, glasuuri kahekordne kogus.

Veelkord suur tänu maitsva koogi küpsetajale!

külaselts soetas kontorikombaini

2009-11-23T00:34:00.003+02:00

Teisel katsel õnnestus veenda auväärt EAS-i Kohaliku Omaalgatuse programmi komisjoni, et selts vajab kontorikombaini. Tänaseks on toetusraha käes ja uhke masin juba Leisu koolimajjagi jõudnud. Tuleb sellele vaid sobiv koht veel leida.

Edaspidi on siis seltsi liikmetele skanneerimise ja paljundamise teenus paremini kättesaadav. Samuti saab aina kasvav paberitöö väiksema vaevaga tehtud - dokumentide pärast ringisõitmist tuleb ilmselt vähem.

Tore on see, et ka keeleklubide tarbeks saab õpetaja koostatud materjalidest paljundusi teha nüüd samas majas.

Aitäh toetajatele!

Volikogus 11.11.2009

2009-11-12T20:16:00.004+02:00

Eile tutvustas Agapäeotsa selts Leisu lastehoiu hetkeolukorda Emmaste valla volikogule. Volikogu on positiivse ja toetava suhtumisega ning anti lootust, et hea koostöö jätkub ning vald toetab lastehoiu peatset avamist.

Lisaks oli võimalus jälgida uue vallavanema valimisi. Kandidaatide esinemised pakkusid üllatusi nii positiivses kui negatiivses mõttes. Tundus, et volikogu liikmetel ei olnud kerge otsust langetada, kuid siiski jäädi valimisliidule lojaalseks.

Kandidaat, kes võitis volikoguliikmete südame, esines läbimõeldud ettekandega ja tekitas lootust, et koostöö oleks praeguses pingelises õhkkonnas siiski võimalik. Valituks osutus siiski keegi teine.

Palju õnne Tiit Peedu!

Bonsoir, messieursdames/ tere õhtust mu daamid ja härrad!

2009-11-06T18:47:00.005+02:00

Täna toimus Leisu koolimajas jälle ajalooline sündmus! Esimest korda ajaloos (tõenäoliselt) õpetati siin prantsuse keelt.

Õpetaja Aleksei oli hiilgav, õpilased innukad ja õhkkond suurepärane! Kel huvi on, jõuaks teisel tunnil veel ree peale. Kiirustage armsad Agapäeotsalised! Prantsuse keele klubi käib koos reedeti kell 16.00-17.30. Ühe korra hind on 35.- ja plaanitud on esialgu 20 korda (kuni 2.04.2010). Võimalik on ka samal ajal, samas majas lapsehoiu teenust kastuada.

Au revoir/ nägemist!

muru kammitud!

2009-11-03T09:34:00.005+02:00

Leisu koolimaja õu sai kenasti riisutud. Abikäsi oleks võinud küll rohkem olla - töö kestis lausa õhtutundideni. Ja meestetööd - maapinna tasandamine ehk siis mulla kühveldamine on veel tegemata. Aga me rõõmustame selle üle, mis üheskoos tehtud sai!

Lastehoiu avamiseks on nüüd tarvis veel aia ehitus lõpetada ja välistrepile käsipuu paigaldada. Siis võib tervisekaitseametnik meie töö tulemused üle vaadata ja positiivse hinnangu puhul on meil varsti tegutsemiseks load olemas.

HOMME ON HEAKORRATALGUD!

2009-10-30T12:12:00.000+02:00

Homme, laupäeval algusega kell 11.00 toimuvad Leisu koolimaja õuel heakorratalgud. Riisume lehti, tasandame mulda uue mänguväljaku ümbruses.

Võta kaasa reha, töökindad.

Kohv ja tee on külaseltsi poolt, soovi korral võta kaasa küpsetisi.

Võimalik on tutvuda lastehoiu ruumidega!

2009-10-22T16:07:00.001+03:00

OOTAME SIND Agapäeotsa arengukava koostamise III koosolekule

Reedel, 23. oktoobril 2009

kell 18.30

Leisu koolimaja saali

· Kokkuvõtted eelmistel koosolekutel käsitletust

· Ühise tulevikunägemuse sõnastamine

TULE KINDLASTI!

Meie esimene MIHKLILAAT

2009-09-28T19:23:00.010+03:00

Möödunud laupäeval pidasime Leisu kooli juures järjekordset laadapäeva. Kuigi kõik ei läinud plaanipäraselt ja ette tuli mitmeid viperusi, võime täna rahulolevatena tagasi vaadata - üritus läks korda!

Olgu kuidas on, aga teist kohta, kust saaks Hiiumaal kasvatatud mahedat köögivilja, puuvilja, kohalike perenaiste hoidiseid, värsket õunamahla, vasikaliha, kitsejuustu, kohupiima, kodukanamune, taimetoitu ja lambalihasuppi, maitsvaid küpsetisi ja veel väga palju muud head ja ilusat osta - ei ole ju saare peal mujal kusagil!

Tõele au andes läks käsitöömüüjatel seekord äri kehvemini, kui suvisel laadal. See on ka mõistetav - turistid on Mihklipäevaks saarelt ära sõitnud ja jõulukinke veel ei varuta. Aga teadagi, külmal ajal käsitööline mitte ei noruta nurgas, vaid valmistub järgmiseks suveks :)

Kohalik konstaabel politseiautoga ja hoidiste näitus maitsmisevõimalusega kinnitasid tõsiasja, et kõige eest ei pea laadal raha välja käima. Tutvustati ka Õnnepanga ideed - vahetada heategusid.

Mis laada korraldajate meele rõõmsaks tegi?

ilm oli kuiv ja taevas selge. Vihma korral oleksime pidanud sisse kolima, kuid 20 müüjat koolimajja mahutada oleks olnud tõeline kunst!
eelmise laada korraldajatega liitus hulk inimesi, kelle abiga oli tunduvalt kergem koormat kanda! Aitäh Raja, Elgi, Tambet, Jaan, Aleksei - õigel ajal, õiges kohas!
müüjaid oli rohkelt ja kaup oli hea! Paistab, et inimesed on omatoodangu müümise mõttega kaasa tulnud. Loodame, et ka vee rohkem ostjaid tee üles leiavad!

Tõrvatilgad meepotis:

Laata tutvustav artikkel lehes ei ilmunud.
Kohale ei jõudnud võimendustehnika ja õunamahlapress.
Ostjaid oli vähem, kui me lootsime.
Loterii ja kohviku tulu, mis oli mõeldud päevahoiu projekti jaoks, oli tagasihoidlik.

Et aga rõõmsamates värvides lõpetada, tuleb endale siinkohal kinnitada - tegijal juhtub mõndagi! Õppisime jälle, kuidas järgmine kord paremini teha. Ja silme ees on pilt pisikesest suvi otsa tegutsevast turust Leisu kooli kõrval, kust laupäeviti värsket kodusaare toitu osta saaks... ja muidugi traditsiooniliselt Leisu Mihklilaadast!

Külalisi valgamaalt

2009-09-23T22:46:00.004+03:00

Täna käis Agapäeotsa seltsil külas 26 inimest Valgamaa kodukandist. Leisu koolimajas istuti kohvilaua ümber ning vahetati kogemusi pea 1,5 tundi. Emmaste valda tutvustas meie vallavanem Tiit Veersalu, Agapäeotsa kultuuri- ja ajaloost andis ülevaate Kristi Ugam.

Tundus, et külalised jäid rahule ning lisaks küllakutsele Valgamaale lubati ka meie tegemistel blogi kaudu silm peal hoida.

Agapäeotsa MIHKLILAAT

2009-09-23T08:41:00.001+03:00

Laupäeval, 26.septembril 2009

kell 10.00 – 14.00

LEISU koolimaja juures

· OOTAME AIASAADUSTE, OMATOODANGU JA KÄSITÖÖ PAKKUJAID!

· Võimalik on osta Mereliiva talu kartulit (4kr kg), porgandit (10 kr kg) ja peeti (10kr kg). (Soovitavalt ette tellimisel)

· Kohapeal on võimalik valmistada mahla kaasavõetud õuntest (tellija taarasse)!

LISAKS:

· LOTERII Leisu laste päevahoiu käivitamise heaks.

· LAADAKOHVIK

· SÜGISANDIDE NÄITUS - kui sul on hiigelsuuri, tibatillukesi või haruldasi aiasaaduseid, tule näita ka teistele!

· HOIDISTE DEGUSTEERIMINE ja RETSEPTIDE ANDMINE – ootame kõiki perenaisi omavalmistatud hoidistega osalema! Jaga teistega oma pere traditsioonilisi või erilisi retsepte.

LAATA PUUDUTAV INFO ja müüjate registreerimine, õunamahla- ja juurviljasoovidest teadaandmine telefonil: 53976898 või 4697446 (Raima Kariste)

Arengukava koostamine jätkub

2009-09-19T10:18:00.002+03:00

Eile, 18. septembril toimus Leisu koolimajas Agapäeotsa arengukava koostamise 2. koosolek. Vaatamata sellele, et oli reede õhtu, oli kohale tulnud 20 inimest. Esindatud oli 11 küla.

Alustuseks vaadati üle eelmise korra rühmatööde tulemused - piirkonna tugevused ja nõrkused. Seejärel leidis iga kohalviibinu enda jaoks 5 kõige valusamat probleemi piirkonnas ja pani need tähtsuse järjekorda. Sellest valmib tulevikus koondtabel.

Lõpuks sõnastati kolmes grupis veel tulevikuvisiooni. Meie lennukatest ideedest tuleb Viktor Rõbtšenkol nüüd midagi kõikehõlmavat kokku kirjutada. Jõudu talle selleks!

Järgmine arengukava koosolek toimub reedel 23. oktoobril kell 18.30. Oleme lõpuks jõudnud arenguni st hakkame rääkima sellest, millisena oma kodukanti tulevikus näha tahame.

Arengukava areneb

2009-09-15T09:46:00.006+03:00

TEADE

Agapäeotsa arengukava koostamise 2. koosolek toimub 18. septembril kell 18.30 Leisu koolimajas.

Teemaks on seekord piirkonna hetkeolukord.

Agapäeotsa arengukava saab olema osa valla arengukavast - tule ja räägi kaasa!

Sinu arvamus ja osavõtt on tähtis!

Siin on ankeet kuhu saad kirjutada oma mõtted hetkeseisust ja ettepanekud arengu kohta. Selle võib täidetuna postitada meiliaadressil agapaeots@gmail.com või paberkandjal Nurste kauplusesse.

Agapäeots Hiiumaa hariduskaardile

2009-09-10T00:40:00.006+03:00

TÕN-i õpibuss saabus täpselt lubatud ajal ning kohe oli Leisu koolimaja esine plats sagimist täis. Peale õpihuviliste oli kohal ka ETV reporter, nii et homme hommikustes Terevisiooni uudistes on lootust ka väikest intervjuud näha. Uudist saab vaadata siit.

Kõige populaarsemaks osutusid kreeka ja prantsuse keele kursused. Eks näis, milliseid keeli käesolev õppeaasta vana koolimaja seinte vahele toob.

Kõik kes on huvitatud mõne eelpoolnimetatud keele õppimisest või mõne muu oskuse omandamisest, andke aga julgelt teada seltsi meiliaadressil agapaeots@gmail.com. Rohkem infot TÕN-i ehk täiskasvanud õppija nädala kohta leiate Tuuru kodulehelt

õpibuss peatub Leisus 9.septembril!

2009-09-07T23:24:00.002+03:00

10.30 – 11.30 peatub õpibuss Leisu koolimaja juures.

Soovid teha tutvust soome, inglise, prantsuse, kreeka, vene, rootsi või hollandi keelega ja seda siinsamas Leisus?

Tule kohale ja anna enda huvist märku!

Oled geograafia, reisi või kultuurihuviline? Liitu klubiga ja tule kuulama või räägi oma kogemustest!

Tänu laada korraldajatele ja abilistele

2009-08-29T22:59:00.008+03:00

Agapäeotsa laada õnnestumiseks andis oma panuse hulk inimesi. Tahame siinkohal tänada:

Karina Käär
Maria Ekola
Kristi Ugam
Priidu Ratnik
Peeter Leisberg
Liia Rull
Triinu Pihel
Avo Tamme
Astrid Kobli
Raima Kariste
Alice Leetmaa
Tairi Post
Helje Ugam
Reet Pihel
Hannele Post
Heller Sööl
Kadri Klapp
Kristel Algvere
Raja Suurvärav
Kusti Suurvärav
Aleksei Käär
Tambet Sirp
Joel Pulk
Margit Kääramees

Ja muidugi täname südamest kõiki inimesi, kes toetasid Leisu lastehoiu projekti käivitamist heategevusmüügile või loteriile annetamisega või ostmisega. Samuti täname neid, kes 1. mail mõttetalgutel selle toreda idee peale tulid, et meil ka oma laat tuleb korraldada.

Muinastulede öö

2009-08-29T22:52:00.004+03:00

Muinastulede öö tähistamiseks oli 29. augusti hilisõhtul hulganisti Agapäeotsa rahvast Prähnu randa kogunenud. Tuli lõõmas meretuules hästi ja inimesed tundsid rõõmu hilissuvisest mõnusast äraolemisest ning üksteise seltskonnast.

muinastuli Prähnu rannas

Aitäh Liiale, Taagole ja Toomasele, kes asja teoks tegid!

Õnnestunud laadapäev Leisus

2009-08-29T22:31:00.002+03:00

.

Laupäeval 22. augustil toimus Leisu vana koolimaja õuel esimene Agapäeotsa laat. Miks just esimene? Nimelt plaanib edust kannustatud külaselts juba septembri lõpus järgmist laata!

Üritus paisus korraldajatelegi loodetust suuremaks ning rahvarohkemaks. Inimesi oli tulnud nii lähedalt kui kaugelt – platsil võis kohata kovilähkreidki, kes üritusega igati rahule jäid. See kõik kinnitas, et säärane üritus on vajalik ning väärib kordamist.

õnneloosil oli minekut, tuludega toetatakse Leisu lastehoiu käivitamist

Laadaplats oli ääristatud müügilaudadega, kaubeldi ka autodelt. Nagu ühel korralikul laadapäeval ikka, ei puudunud õnneloos, laste rõõmuks müüdi õhupalle ja masinajäätist ning kehakinnituseks laadaputru ja kohvi-kooki. Kaubaplatsile andsid ilmet pihlakaoksad ja põhurullid, viimased täitsid ühtlasi ka kohvikulaua funktsiooni ning pakkusid hiljem lõbu turnivatele lastele. Agapäeotsa mees Avo Tamme võttis välja torupilli ning rõõmustas laadaliste meeli muusikaga. Veidi hiljem pani ta käima petanque mängu, mis osutus haaravaks ajaviiteks.

Müüjaid oli kogunenud paras hulk ja pakuti erinevat kraami. Kõige kiiremini läbimüüdud kaupadeks olid kodusküpsetatud värske mahejahust rukkileib ja kitsejuust. Kohal ka lüpsikits, kes laadalistega rõõmsalt suhtles ja ennast üsna koduselt näis tundvat. Müüdi muidugi ka käsitööd, raamatuid, köögivilju ja muud talukaupa, aga ka puidust aiakujusid, mis harmoneerusid hiljuti Leisu kooli juurde vigursaagijate poolt rajatud laste mänguväljakuga.

Laadale oli kauplema kusutud inimesi ka kila-kolaga. Kõiksugu kasutatud kraami võisid inimesed anda ka heategevusmüügiks. Heldeid annetajaid jagus nii eraisikute kui asutuste hulgas, nii mõnedki väiksed ja suuremadki asjad leidsid uue omaniku ning seeläbi taas kasutusse võeti. Nurste ja Emmaste koguduse poolt oli tasuta välja pandud hulk kasutatud riideid, soovi korral võis riiete värske omanik toetada annetusega külaseltsi.

ostjad leidsid laadalt nii köögivilja kui raamatuid

Kogu üritus oli korraldatud eesmärgiga koguda raha Agapäeotsa seltsi projektile „Lapsehoiuteenuse käivitamine Leisu koolimajas“. Projekti toetab LEADER meetme kaudu PRIA, kuid selle elluviimiseks võetava pangalaenu intresside tasumiseks peab selts ise raha leidma. Selle kõrval täitis selts oma põhieesmärki - teenida kohalike huve ning arendada külaelu Agapäeotsas. Meeldiv oli tõdeda, et laat osutus piirkonna elanikele ka suhtluskohaks ja lapsed tundsid end hästi mänguplatsil.

Juba maikuus toimunud mõttetalgutel alguse saanud külalaada idee osutus igati elujõuliseks. Õnneloosi, heategevusmüügi ja kohviku tuludega jäid läbiviijad igati rahule. Laada korraldajad tänavad kõiki, kes ürituse ettevalmistamise ja läbiviimisel abiks olid, müüma tulid ja toetasid Agapäeotsa seltsi nõuga, jõuga ja rahaga!

Et järgmine plaanitav laat sügisesse saagikoristusaega jääb, pannakse seekord suuremat rõhku just omatoodangu müüjatele. Plaanis on kutsuda erinevate talusaaduste müüjaid Hiiumaalt ja mujaltki. Nagu kinnitab seltsi üritustest osavõtjate rohkus, on inimeste huvi ühistegevuse vastu suur ja Agapäeots pole kaugeltki väljasurnud ääremaa!

.

Leisus toimub laupäeval 22. augustil, algusega kell 11 Agapäeotsa laat

2009-08-17T12:11:00.003+03:00

Otsustasime külaseltsiga laada korraldamise kasuks, vaatamata sellele, et mitmel pool saart taolisi üritusi juba peetud on. Vaadake siis hiidlased oma kuurid-sahvrid üle, et kas on asju, mida kunagi „ehk läheb tarvis“ öeldes kõrvale olete pannud. Kui ikka pole läinud tarvis, siis naaber äkki sellist asja just vajabki. Tooge oma kraam Agapäeotsa laadale ja tulge vaatama, mis teistel pakkuda on!

Eks see laat üks viis kohalikku suhtlemist edendada ole. Mis ühel asjatult vedeleb, võib teisele tarviline ese olla. Toogem või näiteks kartulikonksu, mida noor pere vajab, pensionär aga ammu enam mitte, seisab teine kuuris niisama. Kaubelda saab laadal nii laudadelt kui näiteks oma auto kapotilt, vihma korral on müügiletid koolimajas sees. Tuua võib ka taimi, lillesibulaid ja muud, mida praegusel ajal paslik istutada on.

Tahame, et ka kohalikku värsket kraami ikka kodu lähedalt osta saaks. Ühel on ehk üle mõned peotäied porgandeid, teisel jälle ämbritäis õunu. Üks mu sõber on alati unistanud, et saaks ploomidest isu täis süüa – mõnel inimesel samas kukuvad need niisama maha ja lähevad mädanema. Meie kandis on ka mitmeid tublisid perenaisi, kes kodus leiba-saia või siis juustu-jogurtit valmistavad. Ka selles vallas võiks kogemusi ja kontakte vahetada.

Loomulikult on ka Agapäeotsa laadal loterii-allegrii, laadapuder, moosekandid ja kõik muu laada juurde kuuluv. Külaseltsi üheks eesmärgiks on selle üritusega koguda raha Leisu koolimajas avatava lapsehoiuteenuse käivitamiseks.

Infot laadal osalemise või soovitavate-pakutavate kaupade kohta saab telefonil 5397 6898 või

469 7446.

Arengukava koostamisele stardipauk antud!

2009-08-13T09:34:00.004+03:00

Eile 12. augustil kell 18.30 toimus Leisu koolimajas Agapäeotsa arengukava koostamise esimene koosolek. Kohal oli 43 inimest, vägesid juhtis karismaatiline Viktor Rõbtshenko.
Kohvilaua ümber tekkis palju häid ideid, mis ka kirja pandi, et neist tulevikus arengudokument vormida.

Agapäeotsa arengukava koostamise projekt on toetatud EAS-i Kohaliku Omaalgatuse programmist.

Aitäh kõigile osavõtjatele!

Projektid said heakskiidu, kuidas edasi?

2009-07-25T12:44:00.004+03:00

Märtsis esitasime Hiidlaste Koostöökogule 2 projekti: lapsehoiuteenuse käivitamiseks Leisu koolimajas ja Leisu koolimaja restaureerimise ja perekeskuseks kohandamise projekteerimiseks. Nüüd on mõlemad projektid saanud heakskiidu nii koostöökogus kui ka finantseeriva asutuse PRIA poolt.

Seltsi juhatus istus eile koos, et lahendada küsimus, kuidas leida raha projektide elluviimiseks. Toetus makstakse välja alles peale projekti elluviimist ning seetõttu tuleb nn sildfinantseerimiseks taotleda kuskilt laenu.

Mittetulundusühingute tavapärane praktika ongi selline, et juhatuse liikmed isiklikult laenu käendavad. Samas on meil projekti otsese elluviimisega seotud ainult üks juhatuse liige, mis teeb teistele otsustamise raskemaks. Pank tahab aga näha kõigi juhatuse liikmete käendust, sest see tõendab nende jaoks, et seltsi juhatus ise oma projekti elluviimise võimalikkusesse usub.

Lõpuks võeti vastu otsus, et ühe nädala jooksul otsime veel võimalusi garandi leidmiseks või laenu saamiseks erinevatest allikatest ja seejärel anname laenutaotluse(d) sisse ning hakkame projekti ellu viima.

Postkastialused valminud

2009-06-29T09:23:00.004+03:00

Suvine aeg on olnud toimekas ja võib jääd mulje, et Agapäeotsas midagi ei toimugi. Vastupidi! Meie tegudel on lausa nähtavad tagajärjed. Haldreka tee algusesse on paigaldatud esinduslik postkastialus koos külasiltidega.

Teine postkastialus-infotahvel püstitati Haldi bussipaviljoni kõrvale. Tegemist on Agapäeotsa seltsi esimese projektiga, kus taotleti toetust riigilt Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) kaudu kohaliku omaalgatuse programmist. Oma panuse panid ka nn kasusaajad ehk siis postkastide omanikud. Postkastialused valmistas FIE Vahur Leenurm.

Hurraa, pidu peetud ja rahvas rahul!

2009-06-06T17:58:00.004+03:00

Seltsi sünnipäev algas laste meisterdamise ja nn tänavajoonistustega. Samal ajal tehti ka puukujude meisterdamise demonstratsiooni ning pakuti kohvi. Õnneks oli päike välja tulnud ja pilved nihkusid tasapisi eemale.

Kell 12 oli kavas etendus Piibeleheneitsi Kärdla nukuteatri esituses. Koolimaja saali oli kogunenud paras hulk lapsi ning näitemäng meeldis kõigile väikestele väga. Samal ajal algas maastikumäng noortele.

Kuna kokku oli tulnud suur hulk Agapäeotsa seltsi liikmeid, peeti seejärel maha ka üldkoosolek nagu lubatud. Kinnitati 2008 majandusaasta aruanne ja peeti tulevikuplaane.

Pidu jätkus laste mänguväljaku avamisega - oh seda rõõmu, lapsed võtsid projekti Puuhobu 2009 raames rajatud atraktsioonid kasutusele suure heameelega. Kohal olid ka puukujude valmistajate esindajad, kes rääkisid miks ja kuidas need kujud just sellised tehti.

Selleks ajaks olid kõigil kõhud tühjaks läinud ja koka keedetud suur pajatäis külasuppi söödi tilgatumaks. Seejärel jätkati tordi söömise, rahvatantsu ja laulmisega. Avo Tamme oli seltsi sünnipäeva puhul kirjutanud vahva regilaulu, mida üheskoos lauldi.

Külaseltsi olid tulnud tervitama ka Nurste koguduse esindajad ja lauluansambel. See oli pikale päevale kauniks lõpetuseks. Koju mindi hea tuju ja tundega, et koos on võimalik palju vahvat korda saata. Kõik see sai ju teoks tänu seltsi liikmete panusele ja vabatahtlike tööle.

Inimesi oli kokku 50-ringis. Sealhulgas palju lapsi, kellele oli üritust korraldades tõsiselt mõeldud.

Tere tulemast sünnipäevale! Tere tulemast Agapäeotsa seltsi!

2009-06-06T06:58:00.002+03:00

Agapäeotsa selts on saanud aastaseks. Sel puhul võõrustame oma sõpru ja seltsilisi Leisu koolimajas ja selle õuel. Kavas on üllatusi, tegevusi lastele ja asjalikku arutelu ka. Mõistagi ka tort ja pidukõned :)

Head pidutuju ja palju õnne seltsilistele!

Kutse

2009-05-29T15:57:00.003+03:00

tehtud!

2009-05-02T18:06:00.004+03:00

Mõttetalgud peetud! Agapäeotsa mõttekojas osales 27 inimest ja kohal oli lisaks veel 12 last. Meie tulevased lapsehoidjad said ka käe valgeks :) Meie mõttekoda oli osavõtjate arvu poolest Hiiumaa teine!

Üritus õnnestus üle ootuste hästi. Inimesed olid väga aktiivsed kaasa mõtlema, püstitati huvitavaid ja vajalikke küsimusi ning leiti asjalikke ja põnevaid lahendusi.

Suur tänu osalejatele ja korraldajatele!

Pikema mõttetalgute kokkuvõtte teeme järgmisel nädalal.

käisid külas

2009-04-16T23:58:00.004+03:00

Esmaspäeval, 13. aprillil, väisas Leisu koolimaja rõõmus seltskond inimesi. Projekti "Väinamere sõlg" raames külastasid Hiiumaa seltsimaju inimesed Lääne-, Saare- ja Hiiumaalt. Tutvuti majaga ja kuulati Agapäeotsa seltsi esindajat, kes rääkis noore seltsi tegemistest ja plaanidest.

kohmetunud sõrmedega

2009-04-13T22:24:00.005+03:00

Täna armsast Leisu koolimajast mööda sõites märkasin infotahvli juures kivil istumas noormeest sülearvutiga. Nojah, meil on ju wifi-leviala, mõtlesin. Kuid järgmine mõte ei olnud enam nii helge.

Miks peab istuma see mees kivil sõrmed külmetamas? Pöörasin auto ringi, et küsida, kas saan ta majja lasta, et oleks võimalik vajalik töö soojas ära teha. Selleks korraks oli nooruk juba oma asjadega valmis saanud. Kuid kummitama jäi mõte, et on see meie maja korraldus ikka nii hea või peaks siin pead kokku panema ja mõtlema, kuidas külmetavad inimesed saaksid soojas toas oma asjad aetud?

meil on lootust!

2009-04-11T21:16:00.005+03:00

Nüüd on siis ametlikult teada antud, et Agapäeotsa seltsi 2 projektitaotlust on LEADER programmist toetust saamas. Vähemalt on Hiidlaste Koostöökogu komisjon nii otsustanud. Rahuldatud projektitaotluste nimekirjaga võib tutvuda koostöökogu kodulehel.

Veelkord tänu vapratele emadele, kes oma laste kõrvalt meie projektid valmis tegid!

Nüüd see töö siis algab. See tähendab, et kõigepealt tuleb leida rahastusvõimalus ning siis taotlus PRIA-sse sisse viia ning maksimaalselt 90 tööpäeva jooksul on oodata lõplikku rahastamisotsust. Selline on köögipool.

Väikelapsi loodame Leisu koolimajas esialgsete plaanide kohaselt näha juba sügisel.

toimus külakoosolek

2009-04-09T22:27:00.004+03:00

Emmaste vallavalitsusel on hea komme korra aastas kevadeti erinevates piirkondades külakoosolekud kokku kutsuda. Nii ka tänavu. Leisu koolimajja kogunes teisipäeval 7. aprillil Agapäeotsa inimesi 15-ringis. Kohale olid tulnud need, kellel midagi südamel või kes valmis kohalikes asjades kaasa rääkima. Vaatamata elektrikatkestuse tõttu tekkinud küttesüsteemi rikkest põhjustatud külmadele ruumidele, jätkus juttu pea paariks tunniks.

Kõigepealt kõneles vallavanem aasta jooksul toimunust ning jagas selgitusi käesoleva aasta plaanide kohta. Majanduslangus on meie edukale vallale ka oma jälje jätnud ning sellest tulenevalt tuleb mitmeski kohas kokkuhoiupoliitikat ajada. See puudutab ka valla teede korrashoidu, vallalehe ilmumissagedust ning heakorratöid.

Muu hulgas võeti koosolekul osalejate poolt sõna teemadel:
Nurste postkontori säilimine ja selle sulgemise vastu allkirjade kogumine (koguti 71 allkirja);
Mänspäe küla ühe elamu tuleohtlik seisukord;
Haldusreform Hiiumaal;
ATV-dega sõitmine rannaaladel, pinnase kahjustamine;
Tänavavalgustus Leisu bussipeatuses pimedal ajal;
Vanamõisa külla teetruup, et vesi põldudelt ära juhtida;
Haldreka tee seisukord;
Haldreka endise sigala saatus;
Sinima bussipaviljon ei sobi pikemaks kauplusauto ootamiseks külmal ajal

Külaseltsi esindaja tutvustas seltsi senist tegevust ja plaanitavaid projekte.
Arutati ka Leisu koolimaja ruumide kasutamist tulevikus, kui planeeritav lapsehoiuteenus peaks majas käivituma. Nimelt on seni kasutatud samu ruume paar korda kuus eakate kooskäimisel. Laiali mindi siiski lootuses, et kõigile majas ruumi jätkub.

Täiendage, kui midagi ununes ...

Tehtud!

2009-04-04T18:17:00.006+03:00

Talgud peetud, talgusupp söödud.

Sai postkontori esine märksa kenamaks. Tööd jätkub meile muidugi aastateks. Aga nüüd on kena vaadata küll.

vaade vaba

Peale suurt rassimist ootas talgulisi kaetud laud Leisu koolimajas. Tublid kokad olid armastusega tummise hernesupi keetnud.

Tänud osavõtjatele ja supikeetjatele! Tegime maailma jälle natuke paremaks ;)

Järgmine aasta jälle!

Kilplaste pidu Agapäeotsal 27.12.2008

2009-03-30T08:47:00.007+03:00

Kes vana asja meelde tuletab sel silm peast välja, aga ka vana võla tasumine teeb hinge kergemaks, arvan ma takkajärgi ja hakkan meelde tuletama, kuidas see lugu siis õieti oligi.

Agapäeotsa kultuuritegemise kontseptsiooni teksti pistis mulle keegi pihku vist , ühel Emmaste fotoklubi üritusel. Selles oli ainult bürokraatliku asjaajamise jutt, kuidas mittetulundusühingut luua ja mil moel selle likvideerimise järel varasid jagada või midagi niisugust. See ei kutsunud igatahes mind sugugi kaasa lööma, sest raamatupidamine ja arvete klaarimine on minu jaoks eluaeg viimane asi olnud, millele mõelda.

Raamatud ise on hoopis teine asi. Need on mind alati lummanud ja eriti muinasjutud, milliste hulgas Eesti muinasjutud veel eriti hinnalised tundunud on. Nii ei olnud kahtlustki, kui lugesin Emmaste Valla Lehest kuulutust, kus kutsuti osa võtma muinasjutulisest üritusest Leisu koolimajas, kuhu olevat tulemas kilplased, et kas minna või mitte. Muidugi minna. Tegu oli veidi ka kostüümipeoga. Igaüks võis fantaseerida kuidas need kilplased välja nägid ja endki nende moodi rõivastada.

Kokku oli tulnud Agapeotsa kirju seltskond ja pealinnasaksugi. Naisi ja mehi, noori ja vanu. Kõik kuidagi imelikud, aga rõõmsad ja elevil. Loeti Kreutzwaldi Kilplastest tsitaate ja püüti kilplaste moodi kõndimist mitte unustada. Kõndimine oli ainult esimene nõue. See käis nii, et sama külje käsi pidi sama külje jalaga üheaegselt ühes suunas liikuma! Ega see lihne olnud, aga kõik, nii noored kui vanad olid rõõmsalt püüdlikud ja see oli naljakas.

Hoopis keerulisem oli kilplaste tantsusamm. Selleks tehti tõsine kursus, millest ei jäänud keegi kõrvale. Kui jalad tahtsid puhkust, istuti laudade äärde ja mekiti kilplaste piduroogasid ja joodi kilplaste jooke. Siis prooviti laulda ja saadi tuttavaks omnilise kultuuriga, ning õpiti omniliste pasunatega mängimist. Selgus, et omnilised pasunad sobivad ka suurepäraselt kilplaste lemmikjoogi manustamiseks. Selleks pidi jooja selili heitma ja pasuna peenema otsa suhu võtma. Ülemisest lehtrikujulisest otsast aga kallati muudkui jooki sisse, mis maakera külgetõmbamise jõul lamavale kilplasele sisse voolas ja meele rõõmsaks tegi.

See pidu oleks võinud kesta seitse päeva, kui vanemad kilplased poleks pidanud vahepeal tööle minema ja nooremad poleks pidanud kooli minema. See näitas selgesti, et kilplased ei ole mitte itud, vaid korralikud iidlased, kellel on muidki muresid, peale pidupidamise. Noh näiteks tuuleveskitega võitlemine või kriisil kaela käänamine. Et järgmisel korral jälle kokku saadakse, oli kõigi üksmeelne arvamus.

Meenutas Avo Tamme

Agapäeotsa Selts tänab Liia Rulli peo korraldamise eest!

kevad Agapäeotsas

2009-03-29T23:24:00.003+03:00

On imetore, et lõpuks hakkab lumi sulama! Nii pikalt pole lund siinmail ammu olnud. Üks vanem inimene ütles täna mulle, et sellised olid talved tema lapsepõlves. Et kevadise koolivaheaja ajal oli ikka suurvesi - nii 1. aprilli paiku.

Jah, teed sulavad ja on kohati väga plögased. Kuid kasutades maal nii praktilist jalanõud nagu kummik, pole häda midagi. Täna oli meeldivalt vaikne ja päiksepaisteline ilm. Mistõttu võtsin ette retke Haldi neemele.

Juba kaugelt kostis mardihansu lahelt laululuikede tuututamist ja Haldreka poolt jälle kurgede kruukamist. Õhtune kevadpäike näitas niisamagi kaunist Haldi neeme eriti romantilises valguses. Meil on siin ikka kaunis ja vaikne. Tahaks, et see nii jääkski!

pall Leisu lastele

2009-03-23T21:54:00.003+02:00

Emmaste jalgpalliklubi mehed kinkisid Aleksei Käärile laste sporditegevusteks palli! Aleksei on lubanud panustada meie lapsehoidu lliikumsmängude ja kehalise tegevuse korraldamisega.

Aitäh kaasaelajatele!

heakorratalgud Nurstes 4. aprillil!

2009-03-22T22:10:00.005+02:00

Aprilli alguses plaanime ühiselt puhastada võsast Nurste kaupluse, postkontori ja Tatermaa teeristi vahele jäävat kolmnurkset maatükki. Et külakeskus oleks kenam, haarame saed ja võsalõikurid ning alustame puhastustööd postkontori ja kaupluse vahelise tee servast.

Hetkel on registreerunud 8 inimest. Kõik abilised on teretulnud!

Artikkel Hiiu lehes

2009-03-17T00:24:00.006+02:00

Meie tegevust on märgatud: Harda Roosna Hiiu lehest võttis lapsehoiuteenuse käivitamisest artikli kirjutada.

Ka Nurste postkontori sulgemise plaani on kajastatud.

Nurste postkontor novembris 2008

Kirjutatakse ka sellest, et kohalikul ettevõtjal läheb kenasti.

Tore, et Hiiu leht on otskonna teemasid kajastada võtnud!

Mõtted said paberile

2009-03-08T21:29:00.006+02:00

Tähtajad on stressitekitavad, kuid neil on ka positiivne pool - mõtted saavad siiski vormistatud. Viimased 2 nädalat on mõned Emmaste valla emad oma pead kokku pannud ja jõud ühendanud ning kirjutanud valmis projekti "Lapsehoiuteenuse käivitamine Leisu koolimajas".

Õnneks on meil kaasaegsed sidevahendid, mis tegid omavahelise suhtlemise lihtsamaks. Skype'i abiga sai kõik asjad arutatud ja palju toredaid ideid üheks konkreetseks tegevuskavaks vormistatud. Selleks tuli võtta kümneid hinnapakkumisi, teha ilmselt sadu telefonikõnesid, veeta unetuid öid ja närvilisi päevi. Arvutada, arutada, kirjutada ja veelkord arutada. Hea asi sünnib koostöös ja meil on tekkinud vahva meeskond.

Lisaks hakkajatele seltsiliikmetele tahaks siinkohal tänada ka teisi toredaid abilisi: Karine Kippus, Eva Raidma, Katre Pruul, Kadri Taperson, Madli Valk, OÜ Liisbet Tukat ja vallamaja rahvast, kes igati toeks on olnud. Mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest täname Hiidlaste koostöökogu töötajaid Reet Kokovkinit ja Ilmi Akslit. Ja kindlasti ei saa tähelepanuta jätta meie tublisi pereliikmeid, kes selle närvilise perioodi vapralt üle elasid. Aitäh kõigile!

Nüüd jääb oodata aprilli teise pooleni, kui auväärt komisjon oma otsuse teeb, kas meie idee väärib toetamist või mitte.

On tore, et siitkandi lapsevanemad andsid julguse asjaga algust teha. Kõige tähtsam eeldus asja õnnestumiseks on ju lapsed, kes seda teenust vajavad!

Puhuvad uued tuuled

2009-02-20T00:06:00.005+02:00

Meie toimekas otskonnas on jälle värsked ideed liikvel. Vahepeal on kirjutamine küll soiku jäänud, kuna meie vahva korrespondent paneb oma jõu ja südame tuuleveskitega võitlemisse. Au talle, eks meie kõikide kodud siin ja sealpool Hiiumaad on ju mängus. Kes meist siis tahaks elada tööstusmaastikul?

Vahepeal on seltsiga liitunud mitu inimest, millest on hea meel. Ootame aina uusi liikmeid, et koos muuta oma kodukanti kvaliteetseks elukeskkonnaks. Nüüd ongi tekkinud plaan pöörata tähelepanu kõige noorematele piirkonna elanikele. Nimelt on oodata probleeme seoses lasteaiakohtadega Emmastes tuleval sügisel. Meie väikesed elanikud vajavad aga hoolt ja tegevust ning oleme mõelnud arendada lapsehoiuteenust.

Leisu koolimaja novembris 2008

Leisu koolimaja, mis seni üsna nukralt inimesi ootab, majutaks kenasti ühe pisikese lasterühma. Kui sellele majale elu sisse saaks, oleks see küll oluline märk kogu piirkonna jaoks. Täna tulid külaseltsi eestvedamisel sinna kokku mõned lapsevanemad, et asi käima lükata. Selgus, et takistusi on palju, kuid laiali mindi siiski optimistliku meele ja konkreetsete tegevusplaanidega.

Innovatsiooniaasta

2009-01-27T23:03:00.001+02:00

.

Heihoo,

ka Agapäeotsa selts on ühinenud uute ideede loomise lehega, palju edu ja loomingut!

.

Don Quijote

2009-01-03T03:55:00.000+02:00

.

Võitlus tuuleveskitega on käima lükatud siin.

.

Tavaliste inimeste arvamised

2009-01-02T18:50:00.001+02:00

.

Kirjutasin mõnele inimesele, et nad lihtsalt kirjutaksid paari sõnaga, lihtsas eesti keeles, et milliseid mõtteid ja tundeid see tuulepargivärk neis tekitab. Püüan mõned neist siia kirja visata:

Sven:

Tere Kristel

Ma ei ole kahjuks väga jõudnud veel süveneda, nii et loodan, et annad andeks kui olen millestki valesti aru saanud.

Minul isiklikult ei oleks tuule pargi vastu mitte midagi juhul kui see projekt teeniks kohalike inimeste huve. See tähendab, et kui ehitajad, hooldajad, projekteeriad jne oleks hiidlased või eestlased, kes ei mõtle vaid oma rahakoti suurendamisele, vaid ka kohaliku (ja miks mitte ka üldiselt maailma, eesti) elustiku ja looduse säilitamisele. Hiidlaste saare ja kohalike pärismaalaste süüdimatut ärakasutamist tuleks aga takistada. Meie saar ei peaks teenima kellelegi teisele kasu kui kohalikule hiidlasele. Pealegi tuulikud, mida plaanitakse ehitada on vananenud ega peeta tänapäeval enam loodustsäästvateks. Artikleid selle tõestuseks peaks küllaga jätkuma (nii roheliste, kui ka teadlaste, füüsikute omi). Seega nende ehitada laskmine ei teeni ka mingit üllamat eesmärki, mis tähendab, et hiidlane, kes seisab selle ajuvaba ülbuse teostuse vastu, ei pruugi olla vaid eht eestlaslikult kade ja kiuslik, vaid kainelt mõtlev inimene. Esteetika üle siin kohal arutleda on lausa mõeldamatu.

Tervitades
Sven
- - -

Mart:

Tere Kristel,

Ma olen energia, elektri ja looduse seostes suhteliselt võhik, kui mitte öelda, et päris rumal. Tutvusin artiklite ja argumentidega ning jäi mulle arusaamatuks, et kuhu ja kellele ikkagi läheks tuulepargist saadav energia.

Puht esteetiliselt olen ka arvamusel, et tuulepargi tuulikud on koledad. Rikuvad maastiku. Rikuvad looduse süütuse. Olenemata kõigist argumentidest, on looduse süütus tihti ainuke põhjus, miks maailmas elada.

Et mulle tundub distantsilt vaadatuna see Hiiumaa tuulepargi idee kellegi soov ruttu ja ratsa rikkaks saada. On igati paslik, et saare elanikud on projekti vastu.

Aga eks loen ja kuulan huviga neid, kes teemat paremini valdavad.

Mart
- - -

.

Mitu selget kommentaari

2009-01-02T01:07:00.000+02:00

.

Tere ja head uut aastat!

Aasta uus, ent jutud ikka samad. Järgnevalt kaks kommentaari Postimees online´is ilmunud Hanneli Rudi artiklile "Mahukas tuulepargi projekt ajas hiidlased tagajalgadele":

Kommentaar hiiuloomalt:

Täitsa sürr, kuidas artiklid erinevates kohtades muutuvad erineva sulesepa all. Probleem ise on lihtne 90% vene kapitalil põhinev ettevõte tahab rajada maailma suurimat tuuleparki Hiiumaale. Ostes ja rentides kokku maid, kuhu mastid peale panna. Selleks ehituseks värvatakse oskustöölised välisriikidest, samuti hooldusmehed välisriikidest. Toodetud elekter läheb samuti 100% välisriikidesse- arvake ise millisesse riiki läheb tulu. Jah, Eesti saab selle ettevõtte tegevuse pealt küll mõned maksud. Kahjuks energiat, aga mitte. Kallid eestlased saage aru- siin ei ole midagi pistmist Eesti Energia Arengukavaga. Isegi Eesti Energiaga pole läbirääkimisi peetud. Reaalselt ei olegi võimalik kogu seda toodetud energiat meie olemasolevatesse võrkudesse toppida, sest seda on minimaalselt 100 korda (mitte protsenti!) rohkem kui olemasolevad liinid vastu võtta suudavad. See tähendab, et tuulikutele lisaks ehitatakse Hiiumaa täis ka väga suuri elektriliine ja palju uusi teid, et neid tuulikuid ehitada saaks.

Mõnele mehele ütleksin vaid, et elad Lasnamäel, Pärnus või kus iganes linnas suures majas- see on sinu valik ja see, et elan rahulikus, privaatses maakonnas Hiiumaa - on minu valik. Sina asusid suurde majja elama teadmisega, et see on suur ja nn. tehismaistu. Mina ja paljud noored pered ja muidugi kõik, kes naudivad Hiiumaa vaikust, rahu, loodust ja kõiki neid väärtusi. Hindame just seda, mida tahetakse meilt ära võtta. Ka teilt eestlased võetakse vabadus, külastada Hiiumaad, sest see võib varsti kuuluda mõnele ebasõbralikule välisriigile. Jõudu!

Teine kommentaar, autor "Jup":

Täitsa mõistan Hiidlasi ja soovin neile oma ettevõtmises edu.

Veidikene ka üldist juttu!

Enamus inimesi, sealhulgas ka enamus tuuleenergia pooldajaid/tootjaid ei tundu eriti jagavat elektrivõrgu töötamise põhimõtteid. Seega kui teadmised selles valdkonnas on puudulikud, on ka põhjendamatu tuuleenergia propageerimine ning pooldamine üsna ebaeetiline tegu. Tuules on energiat küll aga selle juhitamatu ning juhusliku energia kasutamine elektrivõrgus mis täpselt vastupidiselt tahab just juhitavat ning kindlat energiat on väga keeruline ja kallis ettevõtmine.

Miks me ei taha enne suurte otsuste otsustamist maailmas veidi ringi vaadata ning üritada selle teema kohta saada rohkem teavet???

Soovitan tutvuda sellega, et mis toimub Taani elektroenergeetikaga. Taani on parim näide elust enesest, et mida tähendab praeguse tehnoloogiaga tuulikute massiline lisamine elektrivõrku. Vaatamata sellele, et Taani poliitikud räägivad ühte juttu räägivad tegelikud andmed hoopis teist juttu.
Lühidalt vihjan:

*Et elektrivõrgu tootmist ja tarbimist bilansis hoida eksporditakse enamus tuuleenergiast ca 90-95% naaberriikidesse (Kuna
tuuleenergia on juhusliku iseloomuga siis ta hind on ka odav, elektrivõrgu bilansi hoidmiseks on tuuleenergiat müüdud ka 0
hinnaga ehk tasuta ära antud, et elektrisüsteem "lõhki ei jookseks") (Naabritelt energiat ostes maksavad Taanlased ikkagi
turuhinda) (ehk riik doteerib tuuleenergeetikuid, samas müüvad nod pea kogu oma toodangu naabritele, kusjuures veel alla turu hinna)

*Tänu sellele on Taani elektri hind euroopa kalleim.

*Taani sisemaine elektritarbimine kaetakse peamiselt kivisöel töötavate soojuselektrijaamadega. Viimasel ajal on nende saaste hakanud kasvama kuna tuulikute kõikuv energia ajab soojuselektrijaamade optimaalse töörežiimi paigast ära (autokeeles "soojuselektrijaamad on hakanud minema maanteesõidult üle linnasõidule") kuna alati ei anna kõike tuuleenergiat naabritele ikkagi maha müüa ja naabritelt ka omale reguleerimisvõimsust osta, tuleb kõikumisi siluda oma soojuselektrijaamadega

*Kuna soojuselektrijaamade töörežiim on häiritud siis nad kulutavad ühe ühiku toodangu kohta rohkem kütust ning seega tekitavad nad ühe ühiku toodangu kohta ka rohkem saastet. Jutt, et iga tuulikuga toodetud kWh hoiab kokku soojuselektrijaamade poolt toodetud kWh võrra saastet (sealhulgas ka CO2) on vale. Lood on hoopis vastupidised.

*Tänu suurele tuulikute hulgale on Taani ka üha enam sõltuv oma naabritest kes aitavad Taani elektrisüsteemil bilanssi tagada. Vastupidiselt laialt levinud väärarusaamale, et tuulenergia vähendab Taani (või siis Eesti) energeetilist sõltuvust.
Kõiges on süüdi tuule juhuslik iseloom ja see, et elektrienergiat ei saa energeetilistes mahtudes kusagile salvestada.

TARBIMINE=TOOTMINE seaduspärasus peab aga iga sekud olema paigas ning suuri hälbeid selles ei tohi esineda.
Pumhüdrojaamade maht üldenergeetikas on niivõrd väike, et need võib jätta tihti mainimatta (Eestis puuduvad üldse). Nende ehitamine on tugevalt piiratud sobiva asukoha olemasoluga ja kalli hinna tõttu

*Räägitakse, et tuulikute kompenseerimiseks vajalikke võimsusi saame tulevikus osta Norra/Rootsi hüdrojaamadest. Võibolla tõesti saamegi kui elektrikaabel Rootsi ehitatakse. Jama on aga selles, et kõik Norra naaberriigid plaanivad sealt endale aina enam reguleerimisvõimsusi osta, sest ka nendes maades soovivad tuuleärimehed suures mahus tuulikuid püstitada. See aga tähendab seda, et reguleerimisenergia hind läheb Skandinaaviamaades veelgi kallimaks kuna ka Norra hüdroressurss on piiratud.
Ehk see tähendab, et me hakkame elektrienergia bilansi reguleerimisel aina enam sõltuma Ida-naabrist.

Pluss veel probleeme mida praegu käsitleda pole mahti

Ehk teisisõni, nagu alati, on asjad palju keerulisemad kui nad esmapilgul tunduvad. Suurte otsuste tegemisel tuleb teha enne ikka kõvasti "kodutööd" ehk uuringuid. Sellepärast soovitan asjast huvitatutel ennast täiendada energeetika ja elektroenergeetika erialadel. Energeetika on piisavalt mitmetahuline ja keeruline teema energeetikutelegi, rääkimata inimestest kel vastav eriharidus puudub!

Kolmas kommentaar samast kohast, Rein Oidramilt:

Jup on piisavalt põhjalikult selgitanud tuuleelektrijaamade toimimisega seotud probleeme elektroenergeetikas. Kuna kommentaaris on neid käsitletud põgusalt, siis neile, kel tõsisem huvi ja vajalikud algteadmised olemas (füüsika, elektroenergeetika jms) soovitaksin lugeda asja kohta põhjalikumalt kahest ettekandest:

1. http://www.mkm.ee/failid/Rein_Oidram_Taani__Energiafoorum_2008.pdf
2. http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2008/oidram_ettekanne2008.pdf

Viimasele lisab selgituse "keng":

Lugesin Rein Oidrami (TTÜ elektroenergeetika instituut) ettekandeid. Soovitan kõigil tutvuda. Nagu sealt võib järeldada, on tuulikute üldine kasutegur suhteliselt küsitav, isegi võib suurendada fossiilsete kütuste tarbimist nagu on juhtunud Taanis!

Keegi "aaaa" arvab aga nii:

Soovitan vaadata Saksa tuuleen tootjate lehekülge, sest Saksamaa tuuleen tootmine on kaasaegsem ja oluliselt suurem, kui Taanis (seal on probleem just vanemate seadmetega)
http://www.wind-energie.de/en/
Tulevikusuund on ikka avamere-tuulepargid (ainuüksi tootlikuse tõttu juba) ning seetõttu toetan hiidlasi - see tootmisvõimsus ei pea maa peal asetsema.
Oidram pole kahjuks lihtsalt asjatundlik ja üritab järjekindlalt eirata suurte tuuleenergiatootjate-riikide kogemust- aga see on paljude TTÜ konnatiigi õppejõudude probleem...
vt n http://www.wind-energy-the-facts.org/en/mythology.html

Ning Rein Oidram vastab:

Aitäh, "asjatundlik" 4A!
Kuidas sellel anonüümsel Teiel endal asjatundlikkusega lood on? Te vist pole TTÜ konnatiigis õppinud ja paremate argumentide puudumisel on sõim muidugi parim "tõestusvahend".
Mis puutub suurte tuuleenergiatootjate-riikide (Teie väljend. Kas Saksamaa toodab tõesti tuuleenergiat, või on toodanguks ikka elekter?) kogemustesse, siis kontrollige näiteks, mitu protsenti tarbitud elektrist toodetakse Saksamaal tuulikutega ja mitu protsenti hüdroelektrijaamadega. Uurige, kui palju on seal mägedesse ehitatud pumpelektrijaamu ja kui tugevad on selle riigi elektrisüsteemi sidemed naabritega. Uurige välja, miks ehitab Saksamaa võimsaid alalisvoolu-merekaableid Norrasse ja miks talle ei piisa Taanit läbivast 400 kV võrgust ning selle võrgu ühendustest Norra ja Rootsiga. Veel vaadake, kui palju elektrit toodetakse kütuste põletamise abil. Jne, jne.
Kui olete elektroenergeetika algteadmised veel lisaks selgeks saanud, siis tulge ja hüpake oma konnatiigiga edasi.

Ja siis veel üks link, mille on linkinud kodanik "Tõelemb":

http://www.flat-group.co.uk/pdf/wtnoise_health_2007_a_barry.pdf

.

Hiigeltuulepark Hiiumaale?

2008-12-30T17:15:00.000+02:00

.

Hei-hoo, kena aastalõpuaega kõigile!

Esiteks, siin on Jaan Ugami artikkel, mida võib küll süüdistada emotsionaalsuses (mis mõnele meeldib, mõnele mitte), ent mida oodata, kui inimestelt küsimata võib nende kodude lähedusse kerkida hiiglaslikke tiibadega tegelasi, mille olemasolu nii ehk naa endast tunda annab, kasvõi siis visuaalselt...

(kujundanud Eesti Disaini Stuudio OÜ)

...sest ega sellised kõrged tiibadega asjad pole mingid väikesed asjad, neid näeb üle metsade ja põldude ja nõnda edasi. Jajaa: neid on juba kõikjal maailmas, aga KAS ja KUI OHTRALT PEAKS NEID OLEMA HIIUMAAL? Kes peaks selle üle otsutama? Kas kohalikelt inimestelt, kes neid päevast päeva nägema hakkavad, ei tulekski arvamust küsida?

Kaart: Käina valla olulise ruumilise mõjuga objekti (Käina tuuleelektrijaam) asukoha valiku üldplaneering teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist (koostanud Hendrikson & Ko, http://www.kaina.hiiumaa.ee/avalikud dokumendid.).

Pikka juttu ei tule praegu, aga kes tahaks HIIDTUULEPARGI VASTU allkirju koguda see võtku ühendust Kodukant Hiiumaaga: kodukanthiiumaa@gmail.com või telefonil 566554859. Allkirju saab praegu anda: Nurste postkontoris, Käina ujulas, Käina raamatukogus, Hiiumaa Ametikooli raamatukogus, Palade looduskaitsekeskuses, Kohvikus Gahwa, Kärdlas, Tuuru majas, Kärdlas ja Pildikojas. Enne lugege see Jaan Ugami artikkel ka läbi. Ja peale seda soovitan lugeda ka seda ja seda artiklit.

AGA SOE SOOVITUS ON: mõelge südamega - keegi pole öelnudki, et hiidlased progressi kardaks, ent 250 sajameetrist monstrumit on siiski pisut liiga palju...

.

Seltsi aastavahetuse pidu

2008-12-02T19:43:00.000+02:00

Novembri viimastel päevadel toimus erakorraline juhtuse koosolek, kus arutati detsembrilõpus toimuva seltsi esimese PEO plaane.

Hoidke silmad-kõrvad lahti! (-:

Kutse Kodukandi ümarlauale

2008-12-02T19:30:00.000+02:00

Agapäeotsa külaselts sai kutse Kodukandi ümarlauale, kus ka osaleti:

Ühenduse Kodukant Hiiumaa ja Hiiumaa vallaametnike, seltside, seltsingute ning külavanemate vahelise koostöö teemalised ühised arutelud

Üritust toetab Põllumajandusministeerium

Arutelud toimuvad:

12. november 2008.a. kella 15.00-17.00 Pühalepa vallas, Pühalepa vallamaja saalis.
13. november 2008.a. kella 16.00-18.00 Emmaste vallas, Emmaste vallamaja saalis.
14. november 2008.a. kella 11.00-13.00 Käina vallas, Käina vallamaja saalis.
20. november 2008.a. kella 16.00- 18.00 Kõrgessaare vallas, Kõrgessaare vallamaja saalis.

PÄEVAKAVA:

Ühendus Kodukant Hiiumaa kui organisatsioon, ootused liikmes organisatsioonidelt ja riigiasutustelt.
Kodukant ja Leader.
Kommunikatsioon erinevate organisatsioonide vahel, infovahetus, erinevad koostöövõimalused.
Milleks on seltsid, ühendused ja Kodukant ellu kutsutud?
Mida oleme teinud, et küla elaks ja mida tuleks teha?
Mida saaksime enam ja paremini teha koostöös valdadega?
Kas oleme maakonnas arvestatavad? Organisatsiooni nähtavus!
Kuidas tuua noor külaseltsi juurde?
Külavanema ja valla suhe- Külavanema statuut, kuidas see rakendub?
Kuidas ja kas rääkida kaasa päevapoliitilistel teemadel?

Ootame rohket osavõttu.

Diana Leenurm
Ühendus Kodukant Hiiumaa juhatuse liige

Koosolek 19.novembril 2008

2008-12-01T15:50:00.001+02:00

Eelmise kuu keskpaigas toimus taas Agaäeotsa koosolek. Kohal olid kõik Agapäotsa asjaajajad ning teemad olid nagu ikka - seinast seina. Oli nii negatiivset, näites see, et Leisu küsitlus ei õnnestunud esimese hooga nagu see oleks võinud...aga küllap tehakse uus ning läbimõeldum; ja oli ka positiivset, näiteks see, et hakatakse mõtlema Leisus laste päevahoiu avamisele, sest Emmastes on lasteaiakohti puudu - ent see on hetkel veel vaid idee!

Veel ideid, mil küllaltki lootustandev jume:

1. Leisu koolimaja ja seeneproov. Enne kui seltsimajas tegutsema hakata, tuleb uurida, milline on maja tervislik olukord. Sellest ajast, mil seal viimati koolimaja oli, on nüüd parajalt aega mööda läinud (mina ja Tähti lõpetasime selle aastal 2000 ehk siis 8 aastat tagasi, veidi peale seda, vist u kaks aastat, läks koolimaja kinni. Pärast seda ei ole vist eriti aktiivset kütmist jms toimunud) ning et maja tõesti elule äratada, tuleb teda kraadida, mõõta ja kaaluda. Nagu ikka.

2. Liikmemaks jääb 100 krooni aastas leibkonna kohta. Edaspidi võetakse liikmeks ka juriidilisi isikuid.

3. Mõte panna Agapäeotsa külaseltsi postkast Leisu ja Nurste infotahvli külge.

4. Leisu küttesüsteemi projekti kirjutamine lükkub järgmisesse aastasse.

5. Mõtted külakiigest - samuti projekti abil, ilmselt tuleval aastal.

6. Külaseltsi ajaloolised postkaardid, mida oleks võimalik kasutada näiteks visiitkaartidena jms.

7. Logo kujundamine, ideed-ideed.

8. Mõtisklused mänguväljaku rajamise üle, aga pole veel selge - kuhu ja millal?

9. Agapäeotsa Teataja idee: seltsil võiks olla oma ajaleht, mis ilmuks näiteks neli korda aastas, sisaldaks ajaloolisi mälestusi, intrigeerivaid nupukesi ning aktuaalset informatsiooni piirkonna inimeste kohta/jaoks.

Protokollisid: Alice ja Krista

Postkastide projekt sai toetust!

2008-10-30T23:27:00.000+02:00

Rõõmsad uudised - tulemas on uued Agapäeotsa postkastid, sest meie projekt läks läbi! Varsti hakkame siis üksteisele ka usinasti postkaarte saatma ja ehk ühel heal päeval teeme ka "Agapäeotsa Teataja"...eks me näe! :)

Agapäeots - SINU kodukant!

2008-10-29T17:44:00.000+02:00

Tere-tere-tere!

Nagunii siia lehele veel paljud Agapäeotsalised jõudnud pole, kuid ükskord te leiate selle koha ning mõtlete, kuidas ka oma kodukohas aktiivselt kaasa lüüa. Nonii, selleks otstarbeks on olemas Agapäeotsa liikme ankeet, mille võib alla laadida SIIT.

Aga enne kui te hakkate midagi uisa-päisa täitama, oleks paslik läbi lugeda Agapäeotsa põhikiri, mille alljärgnevalt avalikustan. Ka on võimalik see endale arvutisse tõmmata ning hiljem kasvõi välja printida: Agapäeotsa põhikiri.

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühing Agapäeotsa Külaselts (edaspidi selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides demokraatia, isemajandamise ja isefinantseerimise põhimõttel. Agapäeotsa moodustavad Õngu, Kaderna, Haldi, Härma, Kaderna, Laartsa, Metsapere, Haldreka, Kitsa, Kuusiku, Nurste, Leisu, Lassi, Kurisu, Külaküla, Prähnu, Ole, Sinima ja Vanamõisa külad Emmaste vallas, Hiiumaal.
1.2. Seltsi juhatuse asukohaks on Leisu küla, Emmaste vald, Hiiumaa, Eesti Vabariik.
1.3. Oma tegevuses juhindub selts Eesti Vabariigi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast.
1.4. Enda nimel kohustuste eest vastutab selts kogu oma varaga.
1.5 Ühing arendab majandustegevust, mille kaudu saadav tulu kasutatakse seltsi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
1.6. Seltsil on õigus astuda teiste mittetulunduslike organisatsioonide liikmeks, osaleda koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega ning ühineda ja jaguneda.
1.7. Seltsi põhieesmärkideks on:
a) külaelu arendamisele kaasaaitamine;
b) Agapäeotsa külade kui elu- ja töökeskkonda väärtustavate ideede toetamine;
c) kohalike ja suvehiidlaste kaasamine ühitstegevusse ja ühisürituste korraldamine;
d) loodussäästliku heakorra taastamine.

1.8. Oma eesmärkide saavutamiseks selts:
a) koondab Agapäeotsa väärtustavaid isikuid ja korraldab koostööd;
b) korraldab kultuuri-, spordi-, vaba aja ja muid üritusi, mis on seotud põhikirjaliste eesmärkide saavutamisega;
c) teeb koostööd teiste külaelu, kodanikkonda ja regionaalarengut toetavate organisatsioonidega;
d) kogub ja jäädvustab Agapäeotsa külade ajalugu;
e) hoiab elus rahvakultuuri ja loob uusi traditsioone;
f) kogub ja levitab maaelualast ja kodanikuühiskonda puudutavat informatsiooni;
g) jagab toetusi ja stipendiume külaelu uuringute, arenguprojektide, koolituste ja muude põhikirjaliste eesmärkidega kooskõlas olevate tegevuste heaks;
h) hooldab ja täiendab küla infrastruktuuri ning loob võimalusi kogukonnateenuste osutamiseks;
i) annab välja külaelu kajastavaid trükiseid;
j) koostab ja viib ellu erinevaid külaelu ja kogukonda arendavaid projekte ning taotleb neile kaasfinantseeringuid.

1.9. Mittetulundusühing on asutatud 13.märtsil 2007. a. asutamislepinguga.

1.10. Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2. SELTSI VARA

2.1. Seltsi vara moodustub:
a) sisseastumis- ja liikmemaksudest;
b) fondidest ja abiprogrammidest saadavatest toetustest;
c) tulust, mida saadakse ürituste korraldamisest ja seltsi materjalide levitamisest;
d) juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest;
e) muudest seadusega lubatud laekumistest.
2.2. Selts võib kasutada oma vara üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Seltsi liikmetel ei ole õigust seltsi varale ja seltsil ei ole õigust liikme varale.
2.3. Vara jagamisel määratakse õigustatud isikud üldkoosoleku otsusega.

2.4. Seltsi lõpetamisel rahuldatakse tema vara arvel võlausaldajate nõuded ja nõutakse sisse võlad seltsi võlglastelt. Allesjääv vara antakse üle Emmaste vallale sihtotstarbeliselt (Agapäeotsa külade arendusprojektide jätkamine ja finantseerimine) kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

2.5. Järelvalve teostamiseks tegevuse üle valib seltsi üldkoosolek revisjonikomisjoni.

3. SELTSI LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING SELTSIST VÄLJAASTUMISE VÕI VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD

3.1. Seltsi liikmeks vastuvõtmist võib taotleda füüsiline isik, kes soovib osaleda seltsi tegevuses ja kes esitab seltsi juhatusele kirjaliku avalduse, milles kohustub järgima seltsi põhikirja ja tasub seltsi üldkoosoleku poolt kinnitatud sisseastumismaksu.
3.2. Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab seltsi juhatus.
3.3. Seltsist väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse, mille juhatus vaatab läbi 1 kuu jooksul. Seltsi juhatus kustutab pärast käesolevas punktis toodud tähtaja möödumist seltsist väljaastunu seltsi liikmete nimekirjast.
3.4. Seltsi liikme võib seltsist välja arvata juhatuse otsusega, kui

a) seltsi liige on majandusaasta lõpuks jätnud tasumata liikmemaksu;
b) seltsi liige on rängalt rikkunud põhikirjas sätestatut;
c) seltsi liige on oma tegevuse või tegevusetusega kahjustanud seltsi head nime.
3.5. Seltsi liikme väljaarvamise otsustab seltsi juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Seltsi liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest.

3.6. Seltsi juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval seltsi üldkoosolekul.

4. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Seltsi liikmel on õigus:
a) osaleda hääleõigusega seltsi üldkoosolekul;
b) olla valitud seltsi juhatuse ja muude organite liikmeks;
c) saada seltsi juhatuselt ja muudelt organitelt teavet seltsi tegevuse kohta;
d) võtta osa seltsi poolt korraldatavatest üritustest;
e) saada juhatuse otsusel kasutada seltsi vara seltsi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
f) astuda avalduse alusel liikmeskonnast välja, kuid see ei vabasta jooksva aasta liikmemaksu kohustusest.

4.2. Seltsi liige on kohustatud:
a) järgima seltsi põhikirja ja seltsi organite otsuseid;
b) tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks seltsi liikmemaksu;
c) teatama seltsi juhatusele seltsi liikmete arvestuse pidamiseks oma isikukoodi, elukoha ja aadressi, ning muud kontaktandmed ning teatama muutunud andmed hiljemalt enne järgmise üldkoosoleku toimumist.

4.3 Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib seltsi liikmele panna ainult üldkoosoleku otsuse alusel kui selle poolt olid kõik seltsi liikmed.

5. ÜLDKOOSOLEK

5.1. Seltsi kõrgeimaks organiks on seltsi üldkoosolek, kus igal seltsi liikmel on üks hääl.
5.2. Seltsi üldkoosoleku pädevuses on:
a) põhikirja muutmine;
b) eesmärgi muutmine;
c) juhatuse liikmete määramine;
d) juhatuse liikme tasu määramine;
e) sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse ning tähtaja määramine;
f) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes seltsi esindaja määramine;
g) seltsile kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
h) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

5.3. Seltsi üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:
a) aasta-aruande kinnitamiseks;
b) juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjusi ära näidates vähemalt 1/10 seltsi liikmetest;
c) muudel juhtudel, kui seltsi huvid seda nõuavad.
5.4. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab seltsi juhatus vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist kirjaliku teate (elektroonselt või posti teel), näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
5.5. Üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada seltsi liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine mittetulundusühingu liige.

5.6 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole seltsi liikmetest. Kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid, kutsub juhatus kokku uue üldkoosoleku punktis 5.4. toodud nõuete kohaselt. Uuestikogunev üldkoosolek on otsustusvõimeline vaatamata osalevate liikmete arvule.

5.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud seltsi liikmetest või nende esindajatest ja seltsi põhikiri või seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.

5.8. Seltsi põhikirja muutmiseks on vajalik üldkoosolekul osalevate liikmete 2/3 häälteenamus ja eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 seltsi liikmete nõusolek, kusjuures eesmärgi muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

6. JUHATUS

6.1. Seltsi tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on vähemalt 3 liiget.

6.2. Juhatuse liikmed valib üldkoosolek salajasel hääletamisel ja määrab ametisse 3 aastaks.

6.3. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes.

Juhatuse esimesel koosolekul otsustatakse juhatuse liikmete vaheline tööjaotus ning pädevus.

Juhatuse liikme õigust esindada mittetulundusühingut võib piirata üldkoosoleku otsusega.

6.4. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

6.5. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

6.6. Juhatus võtab vastu uusi liikmeid ja korraldab liikmeskonna arvestuse.

6.7. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthääleenamus kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet (vt.3.5).

7. ÜHINEMINE. JAGUNEMINE. LIKVIDEERIMINE.

7.1. Seltsi ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.
7.2. Seltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
7.3. Likvideerijad esitavad pärast likvideerimise lõppemist avalduse ühingu kustutamiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist.
Käesolev põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga 13.märtsil 2007. aastal.

2008-10-29T16:41:00.000+02:00

Tere kõigile!

Pöördun teie poole suure murega seoses valla ja külaseltsi küsitlusega Leisu seltsimaja tegevuste aktiviseerimise kohta.

Septembrikuu vallalehega said kõik piirkonna pered oma postkastidesse küsitluslehed, millele ootasime vastuseid kuni 15. oktoobrini. Laekus 2 küsitlust, mis on 153 saadetud küsitluse juures kahetsusväärselt vähe. Küsitluslehed saadeti perede kaupa, tegelik elanike arv on kaks korda suurem.

Võib juhtuda, et küsitlused läksid kaotsi, unustati hetkel vastata, jäi kahe silma vahele tähtaeg, pole olnud asja vallamajja jne-jne. Sellepärast saadan mulle olemasolevatele meilidele veelkord küsitluse lootuses, et leiate aega vastata. Kui ei soovi vastata oma nime alt ehk siis saata tagasi meilitsi, siis piisava anonüümsuse saate, kui toote oma küsitluse vallamaja koridoris asuvasse postkasti. Koridori uks on lukust lahti koguaeg, saab tulla ka töövälisel ajal.

Mitte ei taha uskuda, et vallakodanikke jätab külmaks sellise ilusa ja võimalusterohke maja kasutamine oma elu-olu huvitavamaks muutmisel. Kui see aga tõesti peaks nii olema, siis ei jää ka vallavalitsusel üle muud, kui leppida olukorraga ja lasta asjal minna.

Kõik on teie kätes, kes te selles piirkonnas elate! Palun edastage seda infot ka teistele ja ma väga loodan, et saan siitkaudu tagasisidet, olgu see siis positiivne või negatiivne.

Palun vabandust, kui olete saanud selle küsitluse juba teisi kanaleid pidi ja planeerinud kohe-kohe vastata või juba seda isegi teinud edastades info külaseltsi liikmetele. Nende käest pole ma veel materjale kätte saanud, aga teada on, et ka sealt pole hetkel palju vastuseid tulemas.

Päikest teile päevadesse!

Väga lootma jäädes,

Margit Kääramees

kultuurinõunik

5244820

SIIN on see küsitlus, võid selle ka ise välja printida ja täita!

Agapäeotsa esimene projekt

2008-10-07T21:25:00.000+03:00

MTÜ Agapäeotsa Seltsi juhatuse liige Alice võttis ette Kohaliku Omaalgatuse Programmi projekti kirjutamise, juhuu!

Järgnevalt mõned read otse projektist:

Projekti üldine eesmärk:
Piirkonna heakorra ja visuaalse pildi parandamine, kuna praegu on seal postkastid erinevates kohtades ja erineva väljanägemisega, osad väga lagunenud ja katkised. Projekti abiga paranevad postivahetuse tingimused ja tulevad juurde infotahvlid igakülgse info paremaks edastamiseks, kuna tänapäeva autode ajastul on postkastide juures peatumine ja posti võtmine peaaegu ainuke koht, kus inimene ka autost väljub. Istepinkide olemasolu võimaldab vanematel inimestel jalga puhata ja omavahel suhelda. Projekti abiga süveneb ka kohaliku elanikkonna ja omavalitsuse vaheline koostöö.
Postakastid paigutatakse Haldreka teeotsa ja Haldi bussipeatusesse, viimase külge tuleb ka Eesti Posti kirjakast. Haldreka teeotsas on esimene külg teadetetahvli ülesannetes, tagumisel küljel asuvad postkastid. Mõlemale alusele tulevad ka külade nimed: Haldreka - Kitsa, Haldi. Istumispingid paigaldatakse aluste lähedusse.

Projekti otsesed eesmärgid:
Postkastide aluste tellimine, ühesuguste postkastide ostmine, postkastide aluste paigaldamine, istepinkide paigaldamine. Kogu tegevuse juures on oluline kohalike elanike koostöö, sest postakstide paigaldamiseks tuleb teha ka omaltpoolt midagi: aidata ettevalmistada platse ning osaleda omaosalusega postkastide ostmisel.

Kasusaajad (kes, mis osas):
1. Seltsi liikmed – esimene koostöö projekt, uued kogemused; oma olemasolu teavitamine ümbruskonnas, aitab kaasa uute liikmete liitumisele; ettevalmistumine järgmisteks, suuremateks projektideks piirkonna elu-olu parandamisel;
2. Piirkonna elanikud – näevad uusi ja ilusaid postkastide alused-infotahvleid, saavad aru koostöö vajalikkusest; soovivad osaleda edaspidistes projektides, et aidata kaasa elukvaliteedi paranemisele oma kodukohas ja selleks astuvad seltsi liikmeks;
3. Teiste piirkondade elanikud, Hiiumaa elanikud – ilusad postkastide alused aitavad veelgi kaasa Emmaste kui heakorrast hooliva valla mainele, tekib soov samalaadselt tegutseda ka mujal piirkondades.

Projekti partnerid:
Projekti partneriteks on kohalikud elanikud ja Emmaste Vallavalitsus, kes lubab paigutada postkastid ja istepingid oma maale ning hooldab hiljem postkastide ümbrusi.

Projektis ettenähtud tegevused, tulemused:
1. Postkastide-infotahvlite tellimine ja valmistamine, paigaldamine – olemas on paraja suurusega ja ilmastikukindlad postkastide alused, hea võimalus info edastamiseks.
2. Istepinkide valmistamine, paigaldamine – asuvad aluste läheduses, hea inimestel jalga puhata ja omavahel suhelda.

Projekti jätkusuutlikkuse kirjeldus:
MTÜ Agapäeotsa Selts püüab antud projektiga teadvustada lähiümbruse elanikele oma tegutsemitahet piirkonna elu-olu arendamiseks ning loodab nende kaasamisele. Sellele projektile järgnevad järgmised samalaadsed väiksemad ettevõtmised kohapeal, seda vastavalt elanike poolt öeldud vajadustele. Lisaks on plaanis alustada projektide kirjutamisega Leisu seltsimajas suuremate ümberkorralduste tegemiseks (küttesüsteemi uuendamine), hetkel on pooleli lepingu vormistamine Emmaste vallaga, kes annab maja seltsile pikemaajalisele rendile. Agapäe piirkonnas elab u 300 püsielanikku, suur osakaal on noortel peredel (kohapeal asuvad kaks suuremat plastiettevõtet tööandjatena) ja lapsi sünnib iga aastaga juurde.

- - -

Loodame siis parimat!

Palju õnne!

2008-06-05T21:59:00.000+03:00

Täna, 5. juunil 2008 kanti äriregistrisse meie Agapäeotsa selts! Asutajaliikmed on Krista, Tähti, Priidu ja Alice.

Keha on nüüd olemas, tuleks sellele hing ka sisse puhuda!

Asi saab juriidilise vormi

2008-05-21T21:28:00.000+03:00

Täna leppisime siis kokku põhikirja punktides ja sõlmisime asutamislepingu. MTÜ loomine ise on äriregistris alustatud juba aastapäevad tagasi, täpsemalt 13. märtsil 2007. Nüüd on veel vormistamise küsimus. Ju seegi paari päeva jooksul tehtud saab.

Muu hulgas otsustasime ka nime ja see sai väga lihtne ning loogiline: AGAPÄEOTSA SELTS.

Meie e-posti aadress on agapaeots@gmail.com

Palju õnne MUHV!

2008-05-11T23:18:00.000+03:00

Agapäe otsa inimesed võtsid osa ka meie valla vanima külaseltsi kümnendast sünnipäevast. Pidu oli lustlik, tantsu laulu ja pillimängu rohkesti.

Viidi ka ametlikud tervitused ja õnnesoovid meie otskonnast ning lubati peatset uue külaseltsi sündi.

Emmaste rahvatantsurühm jalga keerutamas

Kitsa küla mehed musitseerimas

Leisu koolimaja elustamise plaan

2008-05-08T23:04:00.001+03:00

Täna saime kultuurinõunik Margiti utsitusel kokku Leisu seltsimajas, et selle tulevikku arutada. Maja on nüüd Emmaste kooli valdusest vallale kultuuritegevuseks üle antud.

Ideid ja plaane sai oodatust rohkemgi. Otsustasime aga kõigepealt kohalikelt uurida, et milliseid tegevusi selles majas näha tahetakse. Selleks mõtlesime läbi viia küsitluse. Küsijateks siis esialgu täna kohalolnud (Krista, Tähti, Priidu, Alice) ja ehk ka Kristel, kes seekord ei saanud tulla. Küsimused paneb esialgu kokku Margit, teised siis täiendavad kui vaja. Juuli lõpuks tahaks küsitluse tulemustega ühele poole saada. Ühtlasi peaks selguma, palju on meie piirkonnas tegelikult kohal elavaid inimesi ja palju suvehiidlasi.

Otsustasime kohalolnutega luua mittetulundusühingu, et oleks võimalik edaspidi projekte kirjutada ja vajadusel juriidilise isikuna esineda. Nimi jäi veel lahtiseks, eks see ongi üks raskemaid asju ühe organisatsiooni loomisel. Alice lubas vajalikud paberid vormistada ja Margit sobivaid näidiseid saata. Teised murravad pead nime kallal. Kõik aktiivsed kaasalööjad on loomulikult oodatud!

Järgmiseks piirkonna ürituseks on ilmselgelt kohalik jaanituli. Seda plaanisime ka seekord sisukamalt tähistada. Aga sellest juba mõni teine kord.