pühapäev, 23. august 2015

Laat on taas tulekul!

teisipäev, 24. mai 2011

TAIMEDE
vahetamise,
müügi-ja
kinkimise
PÄEV

pühapäeval, 29. mail kell 10.00-12.00

Sinima puhkekülas
NB! eelregistreerimist ei toimu,
tulge kõik, kel soov oma taimi pakkuda või juurde saada!

esmaspäev, 23. mai 2011

Nurste tammik kirve alla!

Agapäeotsa üks väärtustest, mis on hinnatud ja tuntud just vanema põlvkonna seas, on Nurste tammik. Erinevalt oma nimest asub see hoopis Kitsa küla piirides. Tegemist ei ole küll puhtakujulise tammikuga - pigem segametsaga, kus kasvab hulgaliselt vanu ja võimsaid tammesid.

Kahjuks toimub praegu tammiku ühes osas raie. Rääkimata sellest, et lindude pesitsushooaeg on haripunktis ning osa sellest kinnistust on hinnatud ka kui vääriselupaik, tundub väga nukker, et selline väärtus mingit reaalset kaitset ei oma. Eraomand on aga meie riigis püha ja raha kaalub igal juhul üles avaliku huvi. 8,7 ha kinnistu, millel raie toimub on müüdud metsafirmale ning loomulikult ei ole neil mingit emotsionaalset seost Agapäeotsa väärtustega.

kolmapäev, 15. september 2010

AGAPÄEOTSA MIHKLILAAT

laupäev, 14. august 2010

Värvime aeda Leisus

.

Järgmisel nädalal Leisu koolimaja aia värvimine esmaspäevast laupäevani kõigil päevadel algusega kell 15.

Värvimas on käinud juba 18 inimest, rekord on Kristi käes, kes on käinud juba 8 korda! Kõige kaugemalt tulnud pintseldaja oli Peipsi äärest. Aitäh kõigile, kes kaasa on löönud ja ootame jätkuvalt uusi abilisi. Tule ja värvi kasvõi tunnike, iga meeter on tähtis!

Meil kõigil on alati palju asju koduski tegemata, kuid see paar tundi ühise projekti heaks võib igaüks siiski leida. Töö valmimine on vajalik projekti "Lapsehoiuteenuse käivitamine Leisu koolimajas" lõpuleviimiseks.

Talgupaika võib ka lapsi kaasa võtta - tore mänguväljak on nende päralt.
.

neljapäev, 29. juuli 2010

Naljanurk

Lapsevanemate arutelu lapsehoius laste ohutuse tagamise nõuete teemal.

A: Nõue on panna elektripistikud alla 7 aastasele lapsele kättesaamatusse kõrgusesse või katta pistikupesad kaitsetega (tervisekaitse määruse §4 lg 7).

Kuna meil on maandusega „lapsekindlad“ pistikupesad, siis neid enam eraldi katta ei saa.

B: Minu 6-aastane on 1.22 pikk, seega tuleks panna pistikud umbes täiskasanu silmade kõrgusele. Ja selleks, et nutikas laps tooli appi võttes pistikuni ei ulataks, tuleb toolidel jalad 5 cm kõrguseks saagida.

B: aga kui on kaitsetega kaetud juba, mis neile siis ei meeldi?

A: Peab olema topeltkaitse, nagu Actimel või Pantene - et toimib ka seestpidiselt!

B: Aga paneks siis kohe lae alla õige? igaks juhuks kõigile kättesaamatusee kõrgusesse.

A: Ja trepp-redel, millega hoidjad pistikute ligi pääsevad, tuleb panna tulekindlasse roostevabast terasest kappi, mille võti on koodlukuga kapis, mis asub vallavanema kontoris, kuhu pääseb silma iirise tuvastamise mehhanismi kaudu.

B: Aga kõige kindlam oleks ilmselt kõik pistikud panna üldse välisseinale!

reede, 9. juuli 2010

Kes teab pärandkultuuri objekte?

.

Emmaste vallas toimub praegu pärandkultuuri objektide kaardistamine. Meie Agapäeotsa kohta on info praegu hõredavõitu.

Kui tead ise või tead kedagi, kes teab pärandkultuuri objektide asukohtasid oma piirkonnas, siis saada palun oma kontaktandmed e-posti aadressil agapaeots@gmail.com. Arvesse lähevad kõik inimtegevusega seotud paiksed objektid, mis ei ole enam kasutuses: veskiasemed, vanad talukohad, kultusobjektid jne.

.

esmaspäev, 21. juuni 2010

JAANIKAS

21.juuni

19.00

Nurste krossirajal

# Igasuguste artiklite heitmine-viskamine
# Köievedu mõistagi ka
# Nurstekandi rammumehe hääletamine (lihthäälteenamusega)
# Mälupiruka küpsetamise võistlus
Auhinnad oleks mõistlik ise kaasa võtta
Vihma korral toimub pidu vihma käes
Riiedus mis ise dahade
Kogu värki sätib Grilli-Aivar

Üritust korraldab Agapäeotsa selts. Info Priidult 56200220


teisipäev, 8. juuni 2010

Seltsi 2. sünnipäev lõppes aia värvimisega

Laupäeval, 5. juunil tähistas selts vaikselt ja tagasihoidlikult oma teist sünnipäeva. Üldkoosolek, väike kontsert, tordisöömine ja arutelu. Peale sõnalist sissejuhatust haarati pintslid ja värvipurgid ning tehti algust aia värvimisega.
Kes tahavad nüüd ka sest ihaldusväärsest tööst osa võtta - kiirustage! Aeda on kokku vaid mõnisada meetrit!

Agapäeotsa kevadlaat

Laupäeval, 22. mai hommikupoolikul oli kõigil huvilistel jällegi põhjus Leisu kogunemiseks sest toimus kevadlaat.

Mida siis müüdi ja osteti? Istutushooajale kohaselt pakuti taimi ja istikuid lähemalt ja kaugemalt. Ka toidulauale võis midagi leida muuhulgas kodumune, juurvilju, kitsejuustu ja jogurtit. Ka tuulekala oli- üsna mitu minutit müüdi seda...Looduskosmeetikat ja toidulisandeid, puhastusvahendeid pakuti ka. Käsitööga kaubeldi muidugi ka - oli tikandeid, ehteid, kootud ja heegeldatud esemeid ja mitut sorti lõnga. Koer, merisiga ja parditibud otsisid uut kodu ja peremeest. Kel tarvis, võis saada uue vikatilöe, puudekorvi või luua. Riideid ja jalanõusid jätkus igas suurusest nii müügilettidel õues, kantud riiete poes koolimajas, kui ka hernehirmutiste meisterdamiseks. Viimati mainitud ettevõmisest võttis osa hulk lapsi, hirmutised said hirmus toredad! Aitäh kõigile lastele!

Kohvik osteti küpsetistest-jookidest tühjaks ja loterii oli edukas. Annetusmüügi, kohviku ja loterii tulu läks koolimaja aia jaoks värvi ostmiseks. Muusikalise panuse andsid perekond Paap akordionil ja tuubal ning Kaja Kikas koos väikeste akordionistidega. Aitäh esinejatele!

Laada korraldustoimkond oli seekord suurem kui varem ja viperusi tuli ette senisest vähem. Aitäh kõigile korraldajmises kaasa lööjatele ja tere tulemast sügisel toimuva Mihklilaada korraldajaks!

Igale müüjale ja ostjale - aitäh osalemast ja kohtumiseni Leisus Mihklilaadal!

laupäev, 1. mai 2010

Tehtud!

.

Vaatamata sellele, et hommikul vihma tibas, kogunes Leisu koolimaja juurde talguplatsile 13 paari töökäsi.

Tasandati mänguväljaku kõrval olevat platsi ning külvati sinna muruseeme. Tööd jätkus paariks tunniks ning tulemus sai ilus. Samal ajal oli möllas mänguväljakul 7 last.


Kui töö tehtud, istusime koolimajas ning jõime teed-kohvi ja sõime Maria küpsetatud kooki. Kui lastega pered koju läksid, jäi osa seltskonnast veel bussipeatuse ümbrust riisuma. Oli tore päev ja suur töö sai tehtud!


Aitäh tublidele tegijatele:
Aleksei Käär
Karina Käär
Madli Valk
Kadri Alliksoo
Maria Ekola
Sander Vaikne
Tiina Mets
Merike Mets
Liia Rull
Kati Otepalu
Avo Tamme
Merike Kallas
Alice Leetmaa

.

reede, 30. aprill 2010

Muudatus talgupäeva plaanides

Tähelepanu! Kuna vihm aia märjaks sadas, ei saa me seda värvida. Et aga tööpuudust karta siiski pole, kogunegem Leisu töökinnaste, labidate-rehadega maa-ala korrastama! Peale paaritunnist tööd järgnevad soojad joogid ja juturing. Vaata ka siia

Kohtumiseni homme Leisus!

laupäev, 24. aprill 2010

Tule Agapäeotsa seltsi kevadüritustele!

Agapäeotsa seltsil on kevadel plaanis kaks vahvat üritust, kuhu kutsume teid osalema!

1. mail kell 10.00-16.00 toimub TALGUPÄEV -
värvime Leisu koolimaja uut ja ilusat aeda.

Lisainfo ja registreerimine siin: http://talgud.teemeara.ee/events/leisu-koolimaja-aia-vaervimise-talgud

Kaasa võta töökindad ja hea tuju. Pakume talgusuppi ja jooki.
Iga kätepaar on teretulnud, tööpuudust karta pole!
Tule veeda mõnus töökas päev toredas seltskonnas, palgaks panus kogukonna heaolusse ja silmaga nähtav tulemus peale kauba!
Kui võimalik anna oma osalemisest teada ka telefonil 5259525 (Alice) või e-kirja teel: agapaeots@gmail.com


22.mail toimub Leisu koolimaja õuel AGAPÄEOTSA KEVADLAAT

Jätkame möödunud sügisel algatatud piirkondlike laatadega ka tänavu!

Tähelepanu: omatoodangu ja käsitöö pakkujad, taimede ja istikute müüjad, vanavara ja kasutatud esemetega kaubitsejad - ootame kõiki müüma, ostma, vahetama.

Kohvik, loterii ja mõnus laadameeleolu!

20.maini on võimalik registreerida telefonidel: 58229755 (Madli) või 4691908 (Karina) või ka e-kirja teel: agapaeots@gmail.com

esmaspäev, 12. aprill 2010

Külakoosolek Leisus - võta osa!

.

15. aprillil kell 17.30 toimub Leisu koolimajas nn külakoosolek, kuhu tulevad vallamaja esindajad piirkonna elanikega kohtuma.
Agapäeotsa selts ootab rohket osavõttu. Peale sügisesi valimisi on see hea koht arutada, milline suund on arengutes võetud ja kas see meie soovidele vastab. Samuti on see paras hetk oma mured ja ettepanekud omavalitsuseni tuua.
Kes ise ei saa tulla, võib saata ka kirjalikult küsimusi, mida koosolekul seltsi poolt edastame.

agapaeots@gmail.com

.

reede, 5. märts 2010

Arengukava töörühmad kogunevad

.

Agapäeotsa arengukava on jõudnud töörühmade faasi. Piirkonna elanikud või need kes Agapeäotsaga kuidagi seotud ja sooviks kaasa rääkida mõnes järgmistest valdkondadest, andke teada:

  1. Teed ja transport
  2. Sidekommunikatsioonid
  3. Haridus, kultuur, ühistegevus
  4. Ettevõtlus, teenindus
  5. Looduskeskkond, heakord


Looduskeskkonna töörühm tuleb kokku esmaspäeval 8. märtsil kell 15, hariduse-kultuuri-ühistegevuse oma tõenäoliselt laupäeval 13.märtsil kell 12. Ülejäänud teemade ajad on veel kokku leppimata. Arutelud toimuvad Leisu kooolimajas.


Andke teada oma huvist kogukonna arengus kaasa rääkida!

.

reede, 26. veebruar 2010

Kassari haridusselts pakkus abi!

.

Täna helistati Kassari Haridusseltsist ja pakuti abi lasteoiu projekti käivitamise! On tähelepanuväärne, et meie probleemidele elatakse kaasa teisel pool saartki.

Oleme tänulikud!

.

neljapäev, 25. veebruar 2010

Agapäeots näguderaamatus

.

Tuli mõte koondada Agapäeotsa sõbrad kokku ka populaarses internetiportaalis Facebook.
Nüüd on olemas veel üks hea koht, kus saame tulevatest üritustest teada anda. Agapäeotsa sõprade grupp asub siin

Esimesel päeval kogunes Agapäeotsale juba 20 sõpra!

.

e-teenuste koolitus tulemas!

.

Leisu koolimajas 3. märtsil kell 16 toimub

ID‑kaardi, Mobiili-ID, digiallkirjastamise ja

e-teenuste kasutamise TASUTA koolitus

Koolituste läbiviijaks SA Tuuru.

Koolitus annab praktilised oskused e-keskkonnas olevate teenuste turvaliseks kasutamiseks ja ID‑kaardiga või Mobiili-IDga digiallkirjastamiseks.

Koolituse teemad:

· ID-kaardi kasutusvõimalused; mida on vaja ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks; mis on PIN-id ja kuidas on võimalik PIN-e vahetada; mis on sertifikaadid, kuidas serte kontrollida; kust saab installeerida ID-kaardi tarkvara.

· Mis on Mobiili-ID, kuidas seda hankida, Mobiili-ID eelised ID-kaardi kasutamise ees.

· Kuidas siseneda e-teenustesse ID-kaardi või Mobiili-IDga.

· Mis on digiallkiri, kuidas saab dokumenti digiallkirjastada, mis on kinnitusleht, faili praktiline digitaalallkirjastamine ID-kaardi või Mobiili-IDga.

· Ülevaade olulisematest avalikest ja ettevõtete e-teenustest nii eraisiku kui ettevõtja jaoks.

· Reeglid ID-kaardi ja Mobiili-ID turvaliseks kasutamiseks.

Õppevorm ja koolituse kestvus:

Koolituse õppevormiks on mentoripõhine e-õpe. See õppemeetod baseerub iseõppimisel arvutiklassis e-õppe vormis ja pakub juurde mentor-koolitaja kohapealse toe ja abi. E-õppematerjal sisaldab videoklippe, teste ja praktilisi harjutusi. Koolitus võtab aega orienteeruvalt 1,5 - 2 tundi.

Koolitusel osalemiseks on vajalik:

ID-kaart koos PIN1 ja PIN2ga või kellel on Mobiili-ID koos PIN1 ja PIN2ga.

Kellel on ID-kaardi koodid kadunud on võimalik saada tasuta uued Kodakondsus- ja Migratsiooniametist. Uusi PIN koode väljastavad ka pangad. Koolitus on võimalik ka ilma ID-kaardita ja koodideta.

!!! Palume huvilistel registreeruda: agapaeots@gmail.com või tel 56620114 !!!



.

kolmapäev, 17. veebruar 2010

artikkel Hiiu Lehes Kristi Ugamilt

.

Mis teeb pildi?

Eluväärtused jaotuvad iluks ja armastuseks

“Fotonäitusel võib käia, kunstinäitusel peab käima”, õpetas möödunud kolmapäeval Leisu koolimaja teise korruse roosas klassis Tiit Leito.



ROOSA KLASS

Koolimaja hakkab tasapisi tagasi nõudma oma kohta hariduskeskusena. Tegevused sünnivad vajadustest. Valla lehes oli aasta lõpul näiteks teade, et ära jäävad jõulupuud nii eakatele kui kodustele lastele. Toimusid aga mõlemad – Leisu koolimajas – sest ilu ja armastus on vajadused, mis kätkevad endis ka võimalusi. Veelgi enam, lisaks juba tavaks saanud kilplaste peole toimus aasta lõpus esimest korda jõululaulude soovikontsert-ühislaulmine lugematute pillide ja mitmekümne lauluga. Uus aasta on toonud uusi soove, mis liiguvad tasapisi täitumise poole. Lastehoid allkorrusel pole veel päris tööle hakanud, kuid püüab vabatahtlike abiga mängutoana koolieelikute haridus- ja hoiuvajadusi siiski juba rahuldada.

Roosas klassis teisel korrusel on peale Emmaste raamatukogu remonti olnud mitu aastat valla raamatukogu. Nüüd kogunevad selles mitmesugusteks vaimu rikastavateks ja ihu kosutavateks tegevusteks jälle koolimaja haridustegevuse järjepidevuse kandjad, Agapäe eakad, kellest paljudel on selle klassiga mälestusi juba ammusest koolieast, kui selles õppis Vaino Väljas ja teised, kelle elutöö on siinmail sügavaid jälgi jätnud. Teistel kella-aegadel õpitakse roosas klassis täna aga prantsuse, kreeka ja inglise keelt või tehakse midagi veel huvitamat. Viimasesse rubriiki võikski paigutada Tiit Leito jutujärje teemal: mis teeb pildist pildi. Ei tahaks kirjutada sellest üritusest tagantjärele toonil, mis paneks lugejat meelepahaga tõdema, et oleks pidanud minema. Tahan rõõmustada koos osa saanutega ja öelda teistele, et võimalusi tuleb veel ja need on kasutamist väärt. Seepärast katsun lühidalt jutustada õhtu sisust.

PILT

Foto pole iseenesest veel pilt. Foto jäädvustab reaalsust; pildi loob aga sõnumit kandev idee. Kallis aparaat võib teha küll kvaliteetsema foto, kuid mitte veel pilti. Pilt on tõeline siis, kui ta emotsionaalne mõju on võrreldav maali mõjuga; siis, kui ta äratab austust. Pilt on pildistamist väärt, kui tekitab kadumise kartust nagu ilus nägemus, siis, kui jätab õhku mõtteainet.

Pildi tabamiseks peab olema õnne – peab olema õigel ajal õiges kohas. Ometi on iga geniaalsusesähvatuse tabamus suurelt jaolt töö tulemus. Õnne on ainult neil, kes oskavad õnne näha. Tuleb palju pildistada ja palju ringi käia, et tekiks ettekujutus sellest, kus võib oodata see õnn ja milline saadud kaadritest on täistabamus. Igal tähelepanuväärsel pildil on oma lugu.

HEA PILT

Tähelepanuväärne on samas see, et hea pildi tunnevad ära ka fotograafiavõõrad inimesed.

Parima pildi leidmiseks tuhandetest on oluline, et hindajaid oleks eri taustaga: pikslimehi, kes märkavad tehnilisi külgi; pildistatava objekti tundjaid, kes oskavad hinnata tabatud hetke loomulikkust; fotograafiast kaugeid kunstnikke, kes leiaksid üles tabatud ime. Pilti, mille ebaõnnestumises kahtled, ei maksa kustutada. Selle miski, mis teeb sellest, võib-olla tehniliselt vaieldavastki, pildist pildi, võid avastada hoopis hiljem. Kahtluses võib usaldada seda oma intuitsiooni, mis kipub ikka ära tundma hea pildi.

PILDISTMINE

Tehniliselt on pildistamine tegelikult lihtne: oskus nagu kirjaoskus, mida võib omandada ja kasutada mitmel tasandil: autobiograafa jaoks sahtlisse, näitustel esinemiseks või elatise teenimiseks. Pildistamisel on määrava tähtsusega hoopis nägemisoskus – märkamine, kaadri tajumine, müstiline kontakt ühelt poolt pildistava inimese ja aparaadi ja teiselt poolt pildistatava vahel. Kui tekib selline säde, on aeg tuld anda.

On ka mõni universaalne nõuanne. Pildistamisel kedagi jäljendada pole mõtet. Küll aga on kasulik vaadata palju teiste pilte (lisaks kunstinäitustele): see hoiab mõtte värske ja silmad iseendagi aparaadiläätse taga selged. Hea pildi saamiseks tuleb alati minna parimat otsima. Kui tahad kindla peale head pilti, siis pildista looma või lindu. Need on loogilised olevused: kui saad sellise teravalt kaadrisse, ongi pilt käes: elus elajas omas elemendis on juba iseenesest mõtteaine, mis teeb fotost pildi. Metsas olgu alati ka vihmavari kaasas: hajutatud valgust, millega saab metsas pildistada, tekib seal segeli just vihmaga. Ja lõpuks, fotograafi amet nõuab andumust – nagu iga muugi, olgem ausad. Ilma valuta ei loo. Fotograafiks saamiseks tuleb kümmekond aastat harjutada; kui siis veel välja ei tule, tuleks põhitegevuseks valida midagi muud. Sellest pole ka midagi katki, sest nagu öeldud: pildistada saab mitmel eesmärgil ja tasemel.

PILDIRAAMAT

Tiit Leito andis lõppenud aastal välja uue raamatu “Olemise olekud”, mille sisu - nii tekstid kui pildid - on seekord kõik talt endalt. Sellest, nagu eelmistestki raamatutegemise kogemusest, oli tal nii mõndagi jutustada.

Iga kõvade kaantega trükitud pildikogu – album – pole veel raamat. Raamat on ühist nägemust kandvate teadlikes seostes piltide kollaaž. Raamatul on midagi öelda. Ta on eneseväljenduse vorm, millesse mahub piltide tervikut täiendama ka sõnade mõõde. Raamatus peab olema nii meloodia kui rütm, kunstnik koondab sisu harmooniasse. Koostaja on raamatu pärisautor. Paljude kaastöölistega tehtav raamat peab olema eelnevalt läbi komponeeritud, muidu ei tule tast raamat, vaid üksnes pildikogu.

Raamat “Olemise olekud” sai paberile küll paari kuuga, kuid küpses kümme aastat. Selles on sügavat elutarkust: igaks asjaks on oma aeg; enneaegne sünd pole tervisele kasulik; suuri ja ilusaid asju tuleb teha mitte kohusetundest ja kiirustades, vaid armastusega ja siis, kui ei saa neid enam tegemata jätta - siis, kui nad on küpsed.

Tiit Leito mõtete ja enda muljete põhjal,

Kristi Ugam


.

kolmapäev, 3. veebruar 2010

Tiit Leito võlus Agapäeotsa fotohuvilisi luule ja pildikeeles

.

Raske on sõnu leida täna Leisus aset leidnud fotokoolituse kohta. Õieti kujunes see lõpuks luuleõhtuks. Tiit Leito luges oma hiljuti ilmunud raamatust kohalolijate soovil mõned valitud katked.

Kohale olid tulnud mitmed Agapäeotsa inimesed, aga ka Emmaste fotoklubi liikmed olid esindatud. Kohvitassi juures kuulasime, mida Tiidul öelda on. Ja seda oli tõesti palju. Rõõm on kuulata inimest, kelle jutus seguneb elukogemus, teadmised ja pühendumus nii suurepäraseks tervikuks.

Oli õdus õhtu! Suur täna Tiit Leitole, kes nii pika sõidu viletsate teeoludega ette võttis!

Jääme ootama järgmist kohtumist!

.