Hurraa, pidu peetud ja rahvas rahul!

.

Seltsi sünnipäev algas laste meisterdamise ja nn tänavajoonistustega. Samal ajal tehti ka puukujude meisterdamise demonstratsiooni ning pakuti kohvi. Õnneks oli päike välja tulnud ja pilved nihkusid tasapisi eemale.


Kell 12 oli kavas etendus Piibeleheneitsi Kärdla nukuteatri esituses. Koolimaja saali oli kogunenud paras hulk lapsi ning näitemäng meeldis kõigile väikestele väga. Samal ajal algas maastikumäng noortele.

Kuna kokku oli tulnud suur hulk Agapäeotsa seltsi liikmeid, peeti seejärel maha ka üldkoosolek nagu lubatud. Kinnitati 2008 majandusaasta aruanne ja peeti tulevikuplaane.


Pidu jätkus laste mänguväljaku avamisega - oh seda rõõmu, lapsed võtsid projekti Puuhobu 2009 raames rajatud atraktsioonid kasutusele suure heameelega. Kohal olid ka puukujude valmistajate esindajad, kes rääkisid miks ja kuidas need kujud just sellised tehti.

Selleks ajaks olid kõigil kõhud tühjaks läinud ja koka keedetud suur pajatäis külasuppi söödi tilgatumaks. Seejärel jätkati tordi söömise, rahvatantsu ja laulmisega. Avo Tamme oli seltsi sünnipäeva puhul kirjutanud vahva regilaulu, mida üheskoos lauldi.

Külaseltsi olid tulnud tervitama ka Nurste koguduse esindajad ja lauluansambel. See oli pikale päevale kauniks lõpetuseks. Koju mindi hea tuju ja tundega, et koos on võimalik palju vahvat korda saata. Kõik see sai ju teoks tänu seltsi liikmete panusele ja vabatahtlike tööle.

Inimesi oli kokku 50-ringis. Sealhulgas palju lapsi, kellele oli üritust korraldades tõsiselt mõeldud.

.

Tere tulemast sünnipäevale! Tere tulemast Agapäeotsa seltsi!

.

Agapäeotsa selts on saanud aastaseks. Sel puhul võõrustame oma sõpru ja seltsilisi Leisu koolimajas ja selle õuel. Kavas on üllatusi, tegevusi lastele ja asjalikku arutelu ka. Mõistagi ka tort ja pidukõned :)

Head pidutuju ja palju õnne seltsilistele!

.

Kutse

tehtud!

.

Mõttetalgud peetud! Agapäeotsa mõttekojas osales 27 inimest ja kohal oli lisaks veel 12 last. Meie tulevased lapsehoidjad said ka käe valgeks :) Meie mõttekoda oli osavõtjate arvu poolest Hiiumaa teine!

Üritus õnnestus üle ootuste hästi. Inimesed olid väga aktiivsed kaasa mõtlema, püstitati huvitavaid ja vajalikke küsimusi ning leiti asjalikke ja põnevaid lahendusi.

Suur tänu osalejatele ja korraldajatele!



Pikema mõttetalgute kokkuvõtte teeme järgmisel nädalal.

.

käisid külas

.

Esmaspäeval, 13. aprillil, väisas Leisu koolimaja rõõmus seltskond inimesi. Projekti "Väinamere sõlg" raames külastasid Hiiumaa seltsimaju inimesed Lääne-, Saare- ja Hiiumaalt. Tutvuti majaga ja kuulati Agapäeotsa seltsi esindajat, kes rääkis noore seltsi tegemistest ja plaanidest.

.

kohmetunud sõrmedega

.

Täna armsast Leisu koolimajast mööda sõites märkasin infotahvli juures kivil istumas noormeest sülearvutiga. Nojah, meil on ju wifi-leviala, mõtlesin. Kuid järgmine mõte ei olnud enam nii helge.

Miks peab istuma see mees kivil sõrmed külmetamas? Pöörasin auto ringi, et küsida, kas saan ta majja lasta, et oleks võimalik vajalik töö soojas ära teha. Selleks korraks oli nooruk juba oma asjadega valmis saanud. Kuid kummitama jäi mõte, et on see meie maja korraldus ikka nii hea või peaks siin pead kokku panema ja mõtlema, kuidas külmetavad inimesed saaksid soojas toas oma asjad aetud?

.

meil on lootust!

.

Nüüd on siis ametlikult teada antud, et Agapäeotsa seltsi 2 projektitaotlust on LEADER programmist toetust saamas. Vähemalt on Hiidlaste Koostöökogu komisjon nii otsustanud. Rahuldatud projektitaotluste nimekirjaga võib tutvuda koostöökogu kodulehel.

Veelkord tänu vapratele emadele, kes oma laste kõrvalt meie projektid valmis tegid!

Nüüd see töö siis algab. See tähendab, et kõigepealt tuleb leida rahastusvõimalus ning siis taotlus PRIA-sse sisse viia ning maksimaalselt 90 tööpäeva jooksul on oodata lõplikku rahastamisotsust. Selline on köögipool.

Väikelapsi loodame Leisu koolimajas esialgsete plaanide kohaselt näha juba sügisel.

.

toimus külakoosolek

.

Emmaste vallavalitsusel on hea komme korra aastas kevadeti erinevates piirkondades külakoosolekud kokku kutsuda. Nii ka tänavu. Leisu koolimajja kogunes teisipäeval 7. aprillil Agapäeotsa inimesi 15-ringis. Kohale olid tulnud need, kellel midagi südamel või kes valmis kohalikes asjades kaasa rääkima. Vaatamata elektrikatkestuse tõttu tekkinud küttesüsteemi rikkest põhjustatud külmadele ruumidele, jätkus juttu pea paariks tunniks.

Kõigepealt kõneles vallavanem aasta jooksul toimunust ning jagas selgitusi käesoleva aasta plaanide kohta. Majanduslangus on meie edukale vallale ka oma jälje jätnud ning sellest tulenevalt tuleb mitmeski kohas kokkuhoiupoliitikat ajada. See puudutab ka valla teede korrashoidu, vallalehe ilmumissagedust ning heakorratöid.

Muu hulgas võeti koosolekul osalejate poolt sõna teemadel:
Nurste postkontori säilimine ja selle sulgemise vastu allkirjade kogumine (koguti 71 allkirja);
Mänspäe küla ühe elamu tuleohtlik seisukord;
Haldusreform Hiiumaal;
ATV-dega sõitmine rannaaladel, pinnase kahjustamine;
Tänavavalgustus Leisu bussipeatuses pimedal ajal;
Vanamõisa külla teetruup, et vesi põldudelt ära juhtida;
Haldreka tee seisukord;
Haldreka endise sigala saatus;
Sinima bussipaviljon ei sobi pikemaks kauplusauto ootamiseks külmal ajal

Külaseltsi esindaja tutvustas seltsi senist tegevust ja plaanitavaid projekte.
Arutati ka Leisu koolimaja ruumide kasutamist tulevikus, kui planeeritav lapsehoiuteenus peaks majas käivituma. Nimelt on seni kasutatud samu ruume paar korda kuus eakate kooskäimisel. Laiali mindi siiski lootuses, et kõigile majas ruumi jätkub.

Täiendage, kui midagi ununes ...

.

Tehtud!

.

Talgud peetud, talgusupp söödud.

Sai postkontori esine märksa kenamaks. Tööd jätkub meile muidugi aastateks. Aga nüüd on kena vaadata küll.

vaade vaba

Peale suurt rassimist ootas talgulisi kaetud laud Leisu koolimajas. Tublid kokad olid armastusega tummise hernesupi keetnud.

Tänud osavõtjatele ja supikeetjatele! Tegime maailma jälle natuke paremaks ;)


Järgmine aasta jälle!

Kilplaste pidu Agapäeotsal 27.12.2008

.

Kes vana asja meelde tuletab sel silm peast välja, aga ka vana võla tasumine teeb hinge kergemaks, arvan ma takkajärgi ja hakkan meelde tuletama, kuidas see lugu siis õieti oligi.

Agapäeotsa kultuuritegemise kontseptsiooni teksti pistis mulle keegi pihku vist , ühel Emmaste fotoklubi üritusel. Selles oli ainult bürokraatliku asjaajamise jutt, kuidas mittetulundusühingut luua ja mil moel selle likvideerimise järel varasid jagada või midagi niisugust. See ei kutsunud igatahes mind sugugi kaasa lööma, sest raamatupidamine ja arvete klaarimine on minu jaoks eluaeg viimane asi olnud, millele mõelda.

Raamatud ise on hoopis teine asi. Need on mind alati lummanud ja eriti muinasjutud, milliste hulgas Eesti muinasjutud veel eriti hinnalised tundunud on. Nii ei olnud kahtlustki, kui lugesin Emmaste Valla Lehest kuulutust, kus kutsuti osa võtma muinasjutulisest üritusest Leisu koolimajas, kuhu olevat tulemas kilplased, et kas minna või mitte. Muidugi minna. Tegu oli veidi ka kostüümipeoga. Igaüks võis fantaseerida kuidas need kilplased välja nägid ja endki nende moodi rõivastada.

Kokku oli tulnud Agapeotsa kirju seltskond ja pealinnasaksugi. Naisi ja mehi, noori ja vanu. Kõik kuidagi imelikud, aga rõõmsad ja elevil. Loeti Kreutzwaldi Kilplastest tsitaate ja püüti kilplaste moodi kõndimist mitte unustada. Kõndimine oli ainult esimene nõue. See käis nii, et sama külje käsi pidi sama külje jalaga üheaegselt ühes suunas liikuma! Ega see lihne olnud, aga kõik, nii noored kui vanad olid rõõmsalt püüdlikud ja see oli naljakas.

Hoopis keerulisem oli kilplaste tantsusamm. Selleks tehti tõsine kursus, millest ei jäänud keegi kõrvale. Kui jalad tahtsid puhkust, istuti laudade äärde ja mekiti kilplaste piduroogasid ja joodi kilplaste jooke. Siis prooviti laulda ja saadi tuttavaks omnilise kultuuriga, ning õpiti omniliste pasunatega mängimist. Selgus, et omnilised pasunad sobivad ka suurepäraselt kilplaste lemmikjoogi manustamiseks. Selleks pidi jooja selili heitma ja pasuna peenema otsa suhu võtma. Ülemisest lehtrikujulisest otsast aga kallati muudkui jooki sisse, mis maakera külgetõmbamise jõul lamavale kilplasele sisse voolas ja meele rõõmsaks tegi.

See pidu oleks võinud kesta seitse päeva, kui vanemad kilplased poleks pidanud vahepeal tööle minema ja nooremad poleks pidanud kooli minema. See näitas selgesti, et kilplased ei ole mitte itud, vaid korralikud iidlased, kellel on muidki muresid, peale pidupidamise. Noh näiteks tuuleveskitega võitlemine või kriisil kaela käänamine. Et järgmisel korral jälle kokku saadakse, oli kõigi üksmeelne arvamus.

Meenutas Avo Tamme

Agapäeotsa Selts tänab Liia Rulli peo korraldamise eest!

.

kevad Agapäeotsas

.

On imetore, et lõpuks hakkab lumi sulama! Nii pikalt pole lund siinmail ammu olnud. Üks vanem inimene ütles täna mulle, et sellised olid talved tema lapsepõlves. Et kevadise koolivaheaja ajal oli ikka suurvesi - nii 1. aprilli paiku.

Jah, teed sulavad ja on kohati väga plögased. Kuid kasutades maal nii praktilist jalanõud nagu kummik, pole häda midagi. Täna oli meeldivalt vaikne ja päiksepaisteline ilm. Mistõttu võtsin ette retke Haldi neemele.

Juba kaugelt kostis mardihansu lahelt laululuikede tuututamist ja Haldreka poolt jälle kurgede kruukamist. Õhtune kevadpäike näitas niisamagi kaunist Haldi neeme eriti romantilises valguses. Meil on siin ikka kaunis ja vaikne. Tahaks, et see nii jääkski!

.

pall Leisu lastele

.

Emmaste jalgpalliklubi mehed kinkisid Aleksei Käärile laste sporditegevusteks palli! Aleksei on lubanud panustada meie lapsehoidu lliikumsmängude ja kehalise tegevuse korraldamisega.

Aitäh kaasaelajatele!

.

heakorratalgud Nurstes 4. aprillil!

.

Aprilli alguses plaanime ühiselt puhastada võsast Nurste kaupluse, postkontori ja Tatermaa teeristi vahele jäävat kolmnurkset maatükki. Et külakeskus oleks kenam, haarame saed ja võsalõikurid ning alustame puhastustööd postkontori ja kaupluse vahelise tee servast.

Hetkel on registreerunud 8 inimest. Kõik abilised on teretulnud!

.

Artikkel Hiiu lehes

.

Meie tegevust on märgatud: Harda Roosna Hiiu lehest võttis lapsehoiuteenuse käivitamisest artikli kirjutada.

Ka Nurste postkontori sulgemise plaani on kajastatud.

Nurste postkontor novembris 2008

Kirjutatakse ka sellest, et kohalikul ettevõtjal läheb kenasti.

Tore, et Hiiu leht on otskonna teemasid kajastada võtnud!

.

Mõtted said paberile

Tähtajad on stressitekitavad, kuid neil on ka positiivne pool - mõtted saavad siiski vormistatud. Viimased 2 nädalat on mõned Emmaste valla emad oma pead kokku pannud ja jõud ühendanud ning kirjutanud valmis projekti "Lapsehoiuteenuse käivitamine Leisu koolimajas".

Õnneks on meil kaasaegsed sidevahendid, mis tegid omavahelise suhtlemise lihtsamaks. Skype'i abiga sai kõik asjad arutatud ja palju toredaid ideid üheks konkreetseks tegevuskavaks vormistatud. Selleks tuli võtta kümneid hinnapakkumisi, teha ilmselt sadu telefonikõnesid, veeta unetuid öid ja närvilisi päevi. Arvutada, arutada, kirjutada ja veelkord arutada. Hea asi sünnib koostöös ja meil on tekkinud vahva meeskond.

Lisaks hakkajatele seltsiliikmetele tahaks siinkohal tänada ka teisi toredaid abilisi: Karine Kippus, Eva Raidma, Katre Pruul, Kadri Taperson, Madli Valk, OÜ Liisbet Tukat ja vallamaja rahvast, kes igati toeks on olnud. Mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest täname Hiidlaste koostöökogu töötajaid Reet Kokovkinit ja Ilmi Akslit. Ja kindlasti ei saa tähelepanuta jätta meie tublisi pereliikmeid, kes selle närvilise perioodi vapralt üle elasid. Aitäh kõigile!

Nüüd jääb oodata aprilli teise pooleni, kui auväärt komisjon oma otsuse teeb, kas meie idee väärib toetamist või mitte.

On tore, et siitkandi lapsevanemad andsid julguse asjaga algust teha. Kõige tähtsam eeldus asja õnnestumiseks on ju lapsed, kes seda teenust vajavad!

Puhuvad uued tuuled

Meie toimekas otskonnas on jälle värsked ideed liikvel. Vahepeal on kirjutamine küll soiku jäänud, kuna meie vahva korrespondent paneb oma jõu ja südame tuuleveskitega võitlemisse. Au talle, eks meie kõikide kodud siin ja sealpool Hiiumaad on ju mängus. Kes meist siis tahaks elada tööstusmaastikul?

Vahepeal on seltsiga liitunud mitu inimest, millest on hea meel. Ootame aina uusi liikmeid, et koos muuta oma kodukanti kvaliteetseks elukeskkonnaks. Nüüd ongi tekkinud plaan pöörata tähelepanu kõige noorematele piirkonna elanikele. Nimelt on oodata probleeme seoses lasteaiakohtadega Emmastes tuleval sügisel. Meie väikesed elanikud vajavad aga hoolt ja tegevust ning oleme mõelnud arendada lapsehoiuteenust.

Leisu koolimaja novembris 2008

Leisu koolimaja, mis seni üsna nukralt inimesi ootab, majutaks kenasti ühe pisikese lasterühma. Kui sellele majale elu sisse saaks, oleks see küll oluline märk kogu piirkonna jaoks. Täna tulid külaseltsi eestvedamisel sinna kokku mõned lapsevanemad, et asi käima lükata. Selgus, et takistusi on palju, kuid laiali mindi siiski optimistliku meele ja konkreetsete tegevusplaanidega.

Innovatsiooniaasta

.

Heihoo,

ka Agapäeotsa selts on ühinenud uute ideede loomise lehega, palju edu ja loomingut!

.

Don Quijote

.


Võitlus tuuleveskitega on käima lükatud siin.


.

Tavaliste inimeste arvamised

.

Kirjutasin mõnele inimesele, et nad lihtsalt kirjutaksid paari sõnaga, lihtsas eesti keeles, et milliseid mõtteid ja tundeid see tuulepargivärk neis tekitab. Püüan mõned neist siia kirja visata:

Sven:

Tere Kristel

Ma ei ole kahjuks väga jõudnud veel süveneda, nii et loodan, et annad andeks kui olen millestki valesti aru saanud.

Minul isiklikult ei oleks tuule pargi vastu mitte midagi juhul kui see projekt teeniks kohalike inimeste huve. See tähendab, et kui ehitajad, hooldajad, projekteeriad jne oleks hiidlased või eestlased, kes ei mõtle vaid oma rahakoti suurendamisele, vaid ka kohaliku (ja miks mitte ka üldiselt maailma, eesti) elustiku ja looduse säilitamisele. Hiidlaste saare ja kohalike pärismaalaste süüdimatut ärakasutamist tuleks aga takistada. Meie saar ei peaks teenima kellelegi teisele kasu kui kohalikule hiidlasele. Pealegi tuulikud, mida plaanitakse ehitada on vananenud ega peeta tänapäeval enam loodustsäästvateks. Artikleid selle tõestuseks peaks küllaga jätkuma (nii roheliste, kui ka teadlaste, füüsikute omi). Seega nende ehitada laskmine ei teeni ka mingit üllamat eesmärki, mis tähendab, et hiidlane, kes seisab selle ajuvaba ülbuse teostuse vastu, ei pruugi olla vaid eht eestlaslikult kade ja kiuslik, vaid kainelt mõtlev inimene. Esteetika üle siin kohal arutleda on lausa mõeldamatu.


Tervitades
Sven
- - -

Mart:

Tere Kristel,

Ma olen energia, elektri ja looduse seostes suhteliselt võhik, kui mitte öelda, et päris rumal. Tutvusin artiklite ja argumentidega ning jäi mulle arusaamatuks, et kuhu ja kellele ikkagi läheks tuulepargist saadav energia.

Puht esteetiliselt olen ka arvamusel, et tuulepargi tuulikud on koledad. Rikuvad maastiku. Rikuvad looduse süütuse. Olenemata kõigist argumentidest, on looduse süütus tihti ainuke põhjus, miks maailmas elada.

Et mulle tundub distantsilt vaadatuna see Hiiumaa tuulepargi idee kellegi soov ruttu ja ratsa rikkaks saada. On igati paslik, et saare elanikud on projekti vastu.

Aga eks loen ja kuulan huviga neid, kes teemat paremini valdavad.

Mart
- - -


.

Mitu selget kommentaari

.


Tere ja head uut aastat!

Aasta uus, ent jutud ikka samad. Järgnevalt kaks kommentaari Postimees online´is ilmunud Hanneli Rudi artiklile "Mahukas tuulepargi projekt ajas hiidlased tagajalgadele":


Kommentaar hiiuloomalt:

Täitsa sürr, kuidas artiklid erinevates kohtades muutuvad erineva sulesepa all. Probleem ise on lihtne 90% vene kapitalil põhinev ettevõte tahab rajada maailma suurimat tuuleparki Hiiumaale. Ostes ja rentides kokku maid, kuhu mastid peale panna. Selleks ehituseks värvatakse oskustöölised välisriikidest, samuti hooldusmehed välisriikidest. Toodetud elekter läheb samuti 100% välisriikidesse- arvake ise millisesse riiki läheb tulu. Jah, Eesti saab selle ettevõtte tegevuse pealt küll mõned maksud. Kahjuks energiat, aga mitte. Kallid eestlased saage aru- siin ei ole midagi pistmist Eesti Energia Arengukavaga. Isegi Eesti Energiaga pole läbirääkimisi peetud. Reaalselt ei olegi võimalik kogu seda toodetud energiat meie olemasolevatesse võrkudesse toppida, sest seda on minimaalselt 100 korda (mitte protsenti!) rohkem kui olemasolevad liinid vastu võtta suudavad. See tähendab, et tuulikutele lisaks ehitatakse Hiiumaa täis ka väga suuri elektriliine ja palju uusi teid, et neid tuulikuid ehitada saaks.

Mõnele mehele ütleksin vaid, et elad Lasnamäel, Pärnus või kus iganes linnas suures majas- see on sinu valik ja see, et elan rahulikus, privaatses maakonnas Hiiumaa - on minu valik. Sina asusid suurde majja elama teadmisega, et see on suur ja nn. tehismaistu. Mina ja paljud noored pered ja muidugi kõik, kes naudivad Hiiumaa vaikust, rahu, loodust ja kõiki neid väärtusi. Hindame just seda, mida tahetakse meilt ära võtta. Ka teilt eestlased võetakse vabadus, külastada Hiiumaad, sest see võib varsti kuuluda mõnele ebasõbralikule välisriigile. Jõudu!


Teine kommentaar, autor "Jup":

Täitsa mõistan Hiidlasi ja soovin neile oma ettevõtmises edu.

Veidikene ka üldist juttu!

Enamus inimesi, sealhulgas ka enamus tuuleenergia pooldajaid/tootjaid ei tundu eriti jagavat elektrivõrgu töötamise põhimõtteid. Seega kui teadmised selles valdkonnas on puudulikud, on ka põhjendamatu tuuleenergia propageerimine ning pooldamine üsna ebaeetiline tegu. Tuules on energiat küll aga selle juhitamatu ning juhusliku energia kasutamine elektrivõrgus mis täpselt vastupidiselt tahab just juhitavat ning kindlat energiat on väga keeruline ja kallis ettevõtmine.

Miks me ei taha enne suurte otsuste otsustamist maailmas veidi ringi vaadata ning üritada selle teema kohta saada rohkem teavet???

Soovitan tutvuda sellega, et mis toimub Taani elektroenergeetikaga. Taani on parim näide elust enesest, et mida tähendab praeguse tehnoloogiaga tuulikute massiline lisamine elektrivõrku. Vaatamata sellele, et Taani poliitikud räägivad ühte juttu räägivad tegelikud andmed hoopis teist juttu.
Lühidalt vihjan:

*Et elektrivõrgu tootmist ja tarbimist bilansis hoida eksporditakse enamus tuuleenergiast ca 90-95% naaberriikidesse (Kuna
tuuleenergia on juhusliku iseloomuga siis ta hind on ka odav, elektrivõrgu bilansi hoidmiseks on tuuleenergiat müüdud ka 0
hinnaga ehk tasuta ära antud, et elektrisüsteem "lõhki ei jookseks") (Naabritelt energiat ostes maksavad Taanlased ikkagi
turuhinda) (ehk riik doteerib tuuleenergeetikuid, samas müüvad nod pea kogu oma toodangu naabritele, kusjuures veel alla turu hinna)

*Tänu sellele on Taani elektri hind euroopa kalleim.

*Taani sisemaine elektritarbimine kaetakse peamiselt kivisöel töötavate soojuselektrijaamadega. Viimasel ajal on nende saaste hakanud kasvama kuna tuulikute kõikuv energia ajab soojuselektrijaamade optimaalse töörežiimi paigast ära (autokeeles "soojuselektrijaamad on hakanud minema maanteesõidult üle linnasõidule") kuna alati ei anna kõike tuuleenergiat naabritele ikkagi maha müüa ja naabritelt ka omale reguleerimisvõimsust osta, tuleb kõikumisi siluda oma soojuselektrijaamadega

*Kuna soojuselektrijaamade töörežiim on häiritud siis nad kulutavad ühe ühiku toodangu kohta rohkem kütust ning seega tekitavad nad ühe ühiku toodangu kohta ka rohkem saastet. Jutt, et iga tuulikuga toodetud kWh hoiab kokku soojuselektrijaamade poolt toodetud kWh võrra saastet (sealhulgas ka CO2) on vale. Lood on hoopis vastupidised.

*Tänu suurele tuulikute hulgale on Taani ka üha enam sõltuv oma naabritest kes aitavad Taani elektrisüsteemil bilanssi tagada. Vastupidiselt laialt levinud väärarusaamale, et tuulenergia vähendab Taani (või siis Eesti) energeetilist sõltuvust.
Kõiges on süüdi tuule juhuslik iseloom ja see, et elektrienergiat ei saa energeetilistes mahtudes kusagile salvestada.

TARBIMINE=TOOTMINE seaduspärasus peab aga iga sekud olema paigas ning suuri hälbeid selles ei tohi esineda.
Pumhüdrojaamade maht üldenergeetikas on niivõrd väike, et need võib jätta tihti mainimatta (Eestis puuduvad üldse). Nende ehitamine on tugevalt piiratud sobiva asukoha olemasoluga ja kalli hinna tõttu

*Räägitakse, et tuulikute kompenseerimiseks vajalikke võimsusi saame tulevikus osta Norra/Rootsi hüdrojaamadest. Võibolla tõesti saamegi kui elektrikaabel Rootsi ehitatakse. Jama on aga selles, et kõik Norra naaberriigid plaanivad sealt endale aina enam reguleerimisvõimsusi osta, sest ka nendes maades soovivad tuuleärimehed suures mahus tuulikuid püstitada. See aga tähendab seda, et reguleerimisenergia hind läheb Skandinaaviamaades veelgi kallimaks kuna ka Norra hüdroressurss on piiratud.
Ehk see tähendab, et me hakkame elektrienergia bilansi reguleerimisel aina enam sõltuma Ida-naabrist.

Pluss veel probleeme mida praegu käsitleda pole mahti

Ehk teisisõni, nagu alati, on asjad palju keerulisemad kui nad esmapilgul tunduvad. Suurte otsuste tegemisel tuleb teha enne ikka kõvasti "kodutööd" ehk uuringuid. Sellepärast soovitan asjast huvitatutel ennast täiendada energeetika ja elektroenergeetika erialadel. Energeetika on piisavalt mitmetahuline ja keeruline teema energeetikutelegi, rääkimata inimestest kel vastav eriharidus puudub!

Kolmas kommentaar samast kohast, Rein Oidramilt:

Jup on piisavalt põhjalikult selgitanud tuuleelektrijaamade toimimisega seotud probleeme elektroenergeetikas. Kuna kommentaaris on neid käsitletud põgusalt, siis neile, kel tõsisem huvi ja vajalikud algteadmised olemas (füüsika, elektroenergeetika jms) soovitaksin lugeda asja kohta põhjalikumalt kahest ettekandest:

1. http://www.mkm.ee/failid/Rein_Oidram_Taani__Energiafoorum_2008.pdf
2. http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2008/oidram_ettekanne2008.pdf


Viimasele lisab selgituse "keng":

Lugesin Rein Oidrami (TTÜ elektroenergeetika instituut) ettekandeid. Soovitan kõigil tutvuda. Nagu sealt võib järeldada, on tuulikute üldine kasutegur suhteliselt küsitav, isegi võib suurendada fossiilsete kütuste tarbimist nagu on juhtunud Taanis!

Keegi "aaaa" arvab aga nii:

Soovitan vaadata Saksa tuuleen tootjate lehekülge, sest Saksamaa tuuleen tootmine on kaasaegsem ja oluliselt suurem, kui Taanis (seal on probleem just vanemate seadmetega)
http://www.wind-energie.de/en/
Tulevikusuund on ikka avamere-tuulepargid (ainuüksi tootlikuse tõttu juba) ning seetõttu toetan hiidlasi - see tootmisvõimsus ei pea maa peal asetsema.
Oidram pole kahjuks lihtsalt asjatundlik ja üritab järjekindlalt eirata suurte tuuleenergiatootjate-riikide kogemust- aga see on paljude TTÜ konnatiigi õppejõudude probleem...
vt n http://www.wind-energy-the-facts.org/en/mythology.html


Ning Rein Oidram vastab:

Aitäh, "asjatundlik" 4A!
Kuidas sellel anonüümsel Teiel endal asjatundlikkusega lood on? Te vist pole TTÜ konnatiigis õppinud ja paremate argumentide puudumisel on sõim muidugi parim "tõestusvahend".
Mis puutub suurte tuuleenergiatootjate-riikide (Teie väljend. Kas Saksamaa toodab tõesti tuuleenergiat, või on toodanguks ikka elekter?) kogemustesse, siis kontrollige näiteks, mitu protsenti tarbitud elektrist toodetakse Saksamaal tuulikutega ja mitu protsenti hüdroelektrijaamadega. Uurige, kui palju on seal mägedesse ehitatud pumpelektrijaamu ja kui tugevad on selle riigi elektrisüsteemi sidemed naabritega. Uurige välja, miks ehitab Saksamaa võimsaid alalisvoolu-merekaableid Norrasse ja miks talle ei piisa Taanit läbivast 400 kV võrgust ning selle võrgu ühendustest Norra ja Rootsiga. Veel vaadake, kui palju elektrit toodetakse kütuste põletamise abil. Jne, jne.
Kui olete elektroenergeetika algteadmised veel lisaks selgeks saanud, siis tulge ja hüpake oma konnatiigiga edasi.

Ja siis veel üks link, mille on linkinud kodanik "Tõelemb":

http://www.flat-group.co.uk/pdf/wtnoise_health_2007_a_barry.pdf

.