kolmapäev, 25. november 2009

Hiiu Leht kajastab meie tegemisi:

.

Bonjour messieursdames! (tere, mu daamid ja härrad!)

Aastaid on mul olnud unistus õppida prantsuse keelt. Teostamata on see jäänud mitmel põhjusel: keelekursused on kulukad, aega vähe, praktikat raske leida. Kolisin pea 6 aastat tagasi Hiiumaale, siis matsin selle mõtte sootuks maha – Kärdla, mis on ainumõeldav koht saarel keelekursuste läbiviimiseks jääb häbematult kaugele - 45 km.

Kui külaseltsidele tuli suvel ettepanek kutsuda TÕN-i õpibuss väisama erinevaid piirkondi, panime seltsi inimestega pead kokku – kas Agapäeotsa seltsil oleks midagi huvitavat pakkuda. Selgus tõsiasi, et meie seas on inimesi, kes oleks võimelised õpetama nii inglise, vene ja soome kui ka prantsuse, hollandi ja rootsi keelt. Kirsiks tordi peale saime kirja veel kreeka keele.

Tänaseks ongi Leisu koolimajas alustanud inglise ja prantsuse keele klubid. Peagi on oodata esimest kreeka keele õhtut. Keeleklubiks otsustasime asja nimetada seetõttu, et soovisime kohalikke inimesi kokku tuua just mõnusas klubilises vormis. Hind on taskukohane ja tulijaid kaugemaltki kui oma vallast.

Reedeti koguneb prantsuse keele grupp, kuhu kuulub 8 inimest. Õhtut juhib šarmantne õpetaja Aleksei, kes suudab õpilased teema juures hoida nii, et 1,5 tundi lendab märkamatult. Keel ise tingib ilmselt inimeste suurema ilmekuse ja emotsionaalsuse enese väljendamisel, mis loob meeldivalt ebapõhjamaise õhkkonna.

Prantsuse keel on klubilistel mõtted liikuma pannud ka prantsuse köögi suunas. Ühel kenal hommikul saabus mu sõber hommikukohvile, kaasas värked võicroissant’id. Cafe au lait ja sarvesaiad kõlab Hiiumaa hommikus tõesti uskumatult. Meie kultuuriruumis pole tavaline isegi kohaliku pagari poolt hommikul laiali veetavad värsked kuklikesed nagu seda Saksamaa maakohas kogesin, rääkimata soojadest sarvesaiadest.

On ilus näha, et see auväärne vana koolimaja on jälle elu sisse saamas. Õhtutundidel põlevad majas tuled ja ülakorruselt võib leida elevil ja innustunud inimesi. Ei olegi nii, et meil keegi kuskil käia ei taha ja midagi pole mõtet korraldada. On hoopis mitmed rõõmsad inimesed, kes on saanud ühe oma eluunistuse elluviimiseks samme astuda siinsamas, Leisus, Hiiumaal.

.

Kommentaare ei ole: