Õnnestunud laadapäev Leisus

.

Laupäeval 22. augustil toimus Leisu vana koolimaja õuel esimene Agapäeotsa laat. Miks just esimene? Nimelt plaanib edust kannustatud külaselts juba septembri lõpus järgmist laata!

Üritus paisus korraldajatelegi loodetust suuremaks ning rahvarohkemaks. Inimesi oli tulnud nii lähedalt kui kaugelt – platsil võis kohata kovilähkreidki, kes üritusega igati rahule jäid. See kõik kinnitas, et säärane üritus on vajalik ning väärib kordamist.

õnneloosil oli minekut, tuludega toetatakse Leisu lastehoiu käivitamist

Laadaplats oli ääristatud müügilaudadega, kaubeldi ka autodelt. Nagu ühel korralikul laadapäeval ikka, ei puudunud õnneloos, laste rõõmuks müüdi õhupalle ja masinajäätist ning kehakinnituseks laadaputru ja kohvi-kooki. Kaubaplatsile andsid ilmet pihlakaoksad ja põhurullid, viimased täitsid ühtlasi ka kohvikulaua funktsiooni ning pakkusid hiljem lõbu turnivatele lastele. Agapäeotsa mees Avo Tamme võttis välja torupilli ning rõõmustas laadaliste meeli muusikaga. Veidi hiljem pani ta käima petanque mängu, mis osutus haaravaks ajaviiteks.

Müüjaid oli kogunenud paras hulk ja pakuti erinevat kraami. Kõige kiiremini läbimüüdud kaupadeks olid kodusküpsetatud värske mahejahust rukkileib ja kitsejuust. Kohal ka lüpsikits, kes laadalistega rõõmsalt suhtles ja ennast üsna koduselt näis tundvat. Müüdi muidugi ka käsitööd, raamatuid, köögivilju ja muud talukaupa, aga ka puidust aiakujusid, mis harmoneerusid hiljuti Leisu kooli juurde vigursaagijate poolt rajatud laste mänguväljakuga.

Laadale oli kauplema kusutud inimesi ka kila-kolaga. Kõiksugu kasutatud kraami võisid inimesed anda ka heategevusmüügiks. Heldeid annetajaid jagus nii eraisikute kui asutuste hulgas, nii mõnedki väiksed ja suuremadki asjad leidsid uue omaniku ning seeläbi taas kasutusse võeti. Nurste ja Emmaste koguduse poolt oli tasuta välja pandud hulk kasutatud riideid, soovi korral võis riiete värske omanik toetada annetusega külaseltsi.

ostjad leidsid laadalt nii köögivilja kui raamatuid

Kogu üritus oli korraldatud eesmärgiga koguda raha Agapäeotsa seltsi projektile „Lapsehoiuteenuse käivitamine Leisu koolimajas“. Projekti toetab LEADER meetme kaudu PRIA, kuid selle elluviimiseks võetava pangalaenu intresside tasumiseks peab selts ise raha leidma. Selle kõrval täitis selts oma põhieesmärki - teenida kohalike huve ning arendada külaelu Agapäeotsas. Meeldiv oli tõdeda, et laat osutus piirkonna elanikele ka suhtluskohaks ja lapsed tundsid end hästi mänguplatsil.

Juba maikuus toimunud mõttetalgutel alguse saanud külalaada idee osutus igati elujõuliseks. Õnneloosi, heategevusmüügi ja kohviku tuludega jäid läbiviijad igati rahule. Laada korraldajad tänavad kõiki, kes ürituse ettevalmistamise ja läbiviimisel abiks olid, müüma tulid ja toetasid Agapäeotsa seltsi nõuga, jõuga ja rahaga!

Et järgmine plaanitav laat sügisesse saagikoristusaega jääb, pannakse seekord suuremat rõhku just omatoodangu müüjatele. Plaanis on kutsuda erinevate talusaaduste müüjaid Hiiumaalt ja mujaltki. Nagu kinnitab seltsi üritustest osavõtjate rohkus, on inimeste huvi ühistegevuse vastu suur ja Agapäeots pole kaugeltki väljasurnud ääremaa!

.

Leisus toimub laupäeval 22. augustil, algusega kell 11 Agapäeotsa laat

.

Otsustasime külaseltsiga laada korraldamise kasuks, vaatamata sellele, et mitmel pool saart taolisi üritusi juba peetud on. Vaadake siis hiidlased oma kuurid-sahvrid üle, et kas on asju, mida kunagi „ehk läheb tarvis“ öeldes kõrvale olete pannud. Kui ikka pole läinud tarvis, siis naaber äkki sellist asja just vajabki. Tooge oma kraam Agapäeotsa laadale ja tulge vaatama, mis teistel pakkuda on!

Eks see laat üks viis kohalikku suhtlemist edendada ole. Mis ühel asjatult vedeleb, võib teisele tarviline ese olla. Toogem või näiteks kartulikonksu, mida noor pere vajab, pensionär aga ammu enam mitte, seisab teine kuuris niisama. Kaubelda saab laadal nii laudadelt kui näiteks oma auto kapotilt, vihma korral on müügiletid koolimajas sees. Tuua võib ka taimi, lillesibulaid ja muud, mida praegusel ajal paslik istutada on.

Tahame, et ka kohalikku värsket kraami ikka kodu lähedalt osta saaks. Ühel on ehk üle mõned peotäied porgandeid, teisel jälle ämbritäis õunu. Üks mu sõber on alati unistanud, et saaks ploomidest isu täis süüa – mõnel inimesel samas kukuvad need niisama maha ja lähevad mädanema. Meie kandis on ka mitmeid tublisid perenaisi, kes kodus leiba-saia või siis juustu-jogurtit valmistavad. Ka selles vallas võiks kogemusi ja kontakte vahetada.

Loomulikult on ka Agapäeotsa laadal loterii-allegrii, laadapuder, moosekandid ja kõik muu laada juurde kuuluv. Külaseltsi üheks eesmärgiks on selle üritusega koguda raha Leisu koolimajas avatava lapsehoiuteenuse käivitamiseks.

Infot laadal osalemise või soovitavate-pakutavate kaupade kohta saab telefonil 5397 6898 või

469 7446.

.

Arengukava koostamisele stardipauk antud!

.

Eile 12. augustil kell 18.30 toimus Leisu koolimajas Agapäeotsa arengukava koostamise esimene koosolek. Kohal oli 43 inimest, vägesid juhtis karismaatiline Viktor Rõbtshenko.
Kohvilaua ümber tekkis palju häid ideid, mis ka kirja pandi, et neist tulevikus arengudokument vormida.


Agapäeotsa arengukava koostamise projekt on toetatud EAS-i Kohaliku Omaalgatuse programmist.

Aitäh kõigile osavõtjatele!

.

Projektid said heakskiidu, kuidas edasi?

.

Märtsis esitasime Hiidlaste Koostöökogule 2 projekti: lapsehoiuteenuse käivitamiseks Leisu koolimajas ja Leisu koolimaja restaureerimise ja perekeskuseks kohandamise projekteerimiseks. Nüüd on mõlemad projektid saanud heakskiidu nii koostöökogus kui ka finantseeriva asutuse PRIA poolt.

Seltsi juhatus istus eile koos, et lahendada küsimus, kuidas leida raha projektide elluviimiseks. Toetus makstakse välja alles peale projekti elluviimist ning seetõttu tuleb nn sildfinantseerimiseks taotleda kuskilt laenu.

Mittetulundusühingute tavapärane praktika ongi selline, et juhatuse liikmed isiklikult laenu käendavad. Samas on meil projekti otsese elluviimisega seotud ainult üks juhatuse liige, mis teeb teistele otsustamise raskemaks. Pank tahab aga näha kõigi juhatuse liikmete käendust, sest see tõendab nende jaoks, et seltsi juhatus ise oma projekti elluviimise võimalikkusesse usub.

Lõpuks võeti vastu otsus, et ühe nädala jooksul otsime veel võimalusi garandi leidmiseks või laenu saamiseks erinevatest allikatest ja seejärel anname laenutaotluse(d) sisse ning hakkame projekti ellu viima.

.

Postkastialused valminud

.

Suvine aeg on olnud toimekas ja võib jääd mulje, et Agapäeotsas midagi ei toimugi. Vastupidi! Meie tegudel on lausa nähtavad tagajärjed. Haldreka tee algusesse on paigaldatud esinduslik postkastialus koos külasiltidega.


Teine postkastialus-infotahvel püstitati Haldi bussipaviljoni kõrvale. Tegemist on Agapäeotsa seltsi esimese projektiga, kus taotleti toetust riigilt Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse (EAS) kaudu kohaliku omaalgatuse programmist. Oma panuse panid ka nn kasusaajad ehk siis postkastide omanikud. Postkastialused valmistas FIE Vahur Leenurm.

.

Hurraa, pidu peetud ja rahvas rahul!

.

Seltsi sünnipäev algas laste meisterdamise ja nn tänavajoonistustega. Samal ajal tehti ka puukujude meisterdamise demonstratsiooni ning pakuti kohvi. Õnneks oli päike välja tulnud ja pilved nihkusid tasapisi eemale.


Kell 12 oli kavas etendus Piibeleheneitsi Kärdla nukuteatri esituses. Koolimaja saali oli kogunenud paras hulk lapsi ning näitemäng meeldis kõigile väikestele väga. Samal ajal algas maastikumäng noortele.

Kuna kokku oli tulnud suur hulk Agapäeotsa seltsi liikmeid, peeti seejärel maha ka üldkoosolek nagu lubatud. Kinnitati 2008 majandusaasta aruanne ja peeti tulevikuplaane.


Pidu jätkus laste mänguväljaku avamisega - oh seda rõõmu, lapsed võtsid projekti Puuhobu 2009 raames rajatud atraktsioonid kasutusele suure heameelega. Kohal olid ka puukujude valmistajate esindajad, kes rääkisid miks ja kuidas need kujud just sellised tehti.

Selleks ajaks olid kõigil kõhud tühjaks läinud ja koka keedetud suur pajatäis külasuppi söödi tilgatumaks. Seejärel jätkati tordi söömise, rahvatantsu ja laulmisega. Avo Tamme oli seltsi sünnipäeva puhul kirjutanud vahva regilaulu, mida üheskoos lauldi.

Külaseltsi olid tulnud tervitama ka Nurste koguduse esindajad ja lauluansambel. See oli pikale päevale kauniks lõpetuseks. Koju mindi hea tuju ja tundega, et koos on võimalik palju vahvat korda saata. Kõik see sai ju teoks tänu seltsi liikmete panusele ja vabatahtlike tööle.

Inimesi oli kokku 50-ringis. Sealhulgas palju lapsi, kellele oli üritust korraldades tõsiselt mõeldud.

.

Tere tulemast sünnipäevale! Tere tulemast Agapäeotsa seltsi!

.

Agapäeotsa selts on saanud aastaseks. Sel puhul võõrustame oma sõpru ja seltsilisi Leisu koolimajas ja selle õuel. Kavas on üllatusi, tegevusi lastele ja asjalikku arutelu ka. Mõistagi ka tort ja pidukõned :)

Head pidutuju ja palju õnne seltsilistele!

.

Kutse

tehtud!

.

Mõttetalgud peetud! Agapäeotsa mõttekojas osales 27 inimest ja kohal oli lisaks veel 12 last. Meie tulevased lapsehoidjad said ka käe valgeks :) Meie mõttekoda oli osavõtjate arvu poolest Hiiumaa teine!

Üritus õnnestus üle ootuste hästi. Inimesed olid väga aktiivsed kaasa mõtlema, püstitati huvitavaid ja vajalikke küsimusi ning leiti asjalikke ja põnevaid lahendusi.

Suur tänu osalejatele ja korraldajatele!



Pikema mõttetalgute kokkuvõtte teeme järgmisel nädalal.

.

käisid külas

.

Esmaspäeval, 13. aprillil, väisas Leisu koolimaja rõõmus seltskond inimesi. Projekti "Väinamere sõlg" raames külastasid Hiiumaa seltsimaju inimesed Lääne-, Saare- ja Hiiumaalt. Tutvuti majaga ja kuulati Agapäeotsa seltsi esindajat, kes rääkis noore seltsi tegemistest ja plaanidest.

.

kohmetunud sõrmedega

.

Täna armsast Leisu koolimajast mööda sõites märkasin infotahvli juures kivil istumas noormeest sülearvutiga. Nojah, meil on ju wifi-leviala, mõtlesin. Kuid järgmine mõte ei olnud enam nii helge.

Miks peab istuma see mees kivil sõrmed külmetamas? Pöörasin auto ringi, et küsida, kas saan ta majja lasta, et oleks võimalik vajalik töö soojas ära teha. Selleks korraks oli nooruk juba oma asjadega valmis saanud. Kuid kummitama jäi mõte, et on see meie maja korraldus ikka nii hea või peaks siin pead kokku panema ja mõtlema, kuidas külmetavad inimesed saaksid soojas toas oma asjad aetud?

.

meil on lootust!

.

Nüüd on siis ametlikult teada antud, et Agapäeotsa seltsi 2 projektitaotlust on LEADER programmist toetust saamas. Vähemalt on Hiidlaste Koostöökogu komisjon nii otsustanud. Rahuldatud projektitaotluste nimekirjaga võib tutvuda koostöökogu kodulehel.

Veelkord tänu vapratele emadele, kes oma laste kõrvalt meie projektid valmis tegid!

Nüüd see töö siis algab. See tähendab, et kõigepealt tuleb leida rahastusvõimalus ning siis taotlus PRIA-sse sisse viia ning maksimaalselt 90 tööpäeva jooksul on oodata lõplikku rahastamisotsust. Selline on köögipool.

Väikelapsi loodame Leisu koolimajas esialgsete plaanide kohaselt näha juba sügisel.

.

toimus külakoosolek

.

Emmaste vallavalitsusel on hea komme korra aastas kevadeti erinevates piirkondades külakoosolekud kokku kutsuda. Nii ka tänavu. Leisu koolimajja kogunes teisipäeval 7. aprillil Agapäeotsa inimesi 15-ringis. Kohale olid tulnud need, kellel midagi südamel või kes valmis kohalikes asjades kaasa rääkima. Vaatamata elektrikatkestuse tõttu tekkinud küttesüsteemi rikkest põhjustatud külmadele ruumidele, jätkus juttu pea paariks tunniks.

Kõigepealt kõneles vallavanem aasta jooksul toimunust ning jagas selgitusi käesoleva aasta plaanide kohta. Majanduslangus on meie edukale vallale ka oma jälje jätnud ning sellest tulenevalt tuleb mitmeski kohas kokkuhoiupoliitikat ajada. See puudutab ka valla teede korrashoidu, vallalehe ilmumissagedust ning heakorratöid.

Muu hulgas võeti koosolekul osalejate poolt sõna teemadel:
Nurste postkontori säilimine ja selle sulgemise vastu allkirjade kogumine (koguti 71 allkirja);
Mänspäe küla ühe elamu tuleohtlik seisukord;
Haldusreform Hiiumaal;
ATV-dega sõitmine rannaaladel, pinnase kahjustamine;
Tänavavalgustus Leisu bussipeatuses pimedal ajal;
Vanamõisa külla teetruup, et vesi põldudelt ära juhtida;
Haldreka tee seisukord;
Haldreka endise sigala saatus;
Sinima bussipaviljon ei sobi pikemaks kauplusauto ootamiseks külmal ajal

Külaseltsi esindaja tutvustas seltsi senist tegevust ja plaanitavaid projekte.
Arutati ka Leisu koolimaja ruumide kasutamist tulevikus, kui planeeritav lapsehoiuteenus peaks majas käivituma. Nimelt on seni kasutatud samu ruume paar korda kuus eakate kooskäimisel. Laiali mindi siiski lootuses, et kõigile majas ruumi jätkub.

Täiendage, kui midagi ununes ...

.

Tehtud!

.

Talgud peetud, talgusupp söödud.

Sai postkontori esine märksa kenamaks. Tööd jätkub meile muidugi aastateks. Aga nüüd on kena vaadata küll.

vaade vaba

Peale suurt rassimist ootas talgulisi kaetud laud Leisu koolimajas. Tublid kokad olid armastusega tummise hernesupi keetnud.

Tänud osavõtjatele ja supikeetjatele! Tegime maailma jälle natuke paremaks ;)


Järgmine aasta jälle!

Kilplaste pidu Agapäeotsal 27.12.2008

.

Kes vana asja meelde tuletab sel silm peast välja, aga ka vana võla tasumine teeb hinge kergemaks, arvan ma takkajärgi ja hakkan meelde tuletama, kuidas see lugu siis õieti oligi.

Agapäeotsa kultuuritegemise kontseptsiooni teksti pistis mulle keegi pihku vist , ühel Emmaste fotoklubi üritusel. Selles oli ainult bürokraatliku asjaajamise jutt, kuidas mittetulundusühingut luua ja mil moel selle likvideerimise järel varasid jagada või midagi niisugust. See ei kutsunud igatahes mind sugugi kaasa lööma, sest raamatupidamine ja arvete klaarimine on minu jaoks eluaeg viimane asi olnud, millele mõelda.

Raamatud ise on hoopis teine asi. Need on mind alati lummanud ja eriti muinasjutud, milliste hulgas Eesti muinasjutud veel eriti hinnalised tundunud on. Nii ei olnud kahtlustki, kui lugesin Emmaste Valla Lehest kuulutust, kus kutsuti osa võtma muinasjutulisest üritusest Leisu koolimajas, kuhu olevat tulemas kilplased, et kas minna või mitte. Muidugi minna. Tegu oli veidi ka kostüümipeoga. Igaüks võis fantaseerida kuidas need kilplased välja nägid ja endki nende moodi rõivastada.

Kokku oli tulnud Agapeotsa kirju seltskond ja pealinnasaksugi. Naisi ja mehi, noori ja vanu. Kõik kuidagi imelikud, aga rõõmsad ja elevil. Loeti Kreutzwaldi Kilplastest tsitaate ja püüti kilplaste moodi kõndimist mitte unustada. Kõndimine oli ainult esimene nõue. See käis nii, et sama külje käsi pidi sama külje jalaga üheaegselt ühes suunas liikuma! Ega see lihne olnud, aga kõik, nii noored kui vanad olid rõõmsalt püüdlikud ja see oli naljakas.

Hoopis keerulisem oli kilplaste tantsusamm. Selleks tehti tõsine kursus, millest ei jäänud keegi kõrvale. Kui jalad tahtsid puhkust, istuti laudade äärde ja mekiti kilplaste piduroogasid ja joodi kilplaste jooke. Siis prooviti laulda ja saadi tuttavaks omnilise kultuuriga, ning õpiti omniliste pasunatega mängimist. Selgus, et omnilised pasunad sobivad ka suurepäraselt kilplaste lemmikjoogi manustamiseks. Selleks pidi jooja selili heitma ja pasuna peenema otsa suhu võtma. Ülemisest lehtrikujulisest otsast aga kallati muudkui jooki sisse, mis maakera külgetõmbamise jõul lamavale kilplasele sisse voolas ja meele rõõmsaks tegi.

See pidu oleks võinud kesta seitse päeva, kui vanemad kilplased poleks pidanud vahepeal tööle minema ja nooremad poleks pidanud kooli minema. See näitas selgesti, et kilplased ei ole mitte itud, vaid korralikud iidlased, kellel on muidki muresid, peale pidupidamise. Noh näiteks tuuleveskitega võitlemine või kriisil kaela käänamine. Et järgmisel korral jälle kokku saadakse, oli kõigi üksmeelne arvamus.

Meenutas Avo Tamme

Agapäeotsa Selts tänab Liia Rulli peo korraldamise eest!

.

kevad Agapäeotsas

.

On imetore, et lõpuks hakkab lumi sulama! Nii pikalt pole lund siinmail ammu olnud. Üks vanem inimene ütles täna mulle, et sellised olid talved tema lapsepõlves. Et kevadise koolivaheaja ajal oli ikka suurvesi - nii 1. aprilli paiku.

Jah, teed sulavad ja on kohati väga plögased. Kuid kasutades maal nii praktilist jalanõud nagu kummik, pole häda midagi. Täna oli meeldivalt vaikne ja päiksepaisteline ilm. Mistõttu võtsin ette retke Haldi neemele.

Juba kaugelt kostis mardihansu lahelt laululuikede tuututamist ja Haldreka poolt jälle kurgede kruukamist. Õhtune kevadpäike näitas niisamagi kaunist Haldi neeme eriti romantilises valguses. Meil on siin ikka kaunis ja vaikne. Tahaks, et see nii jääkski!

.

pall Leisu lastele

.

Emmaste jalgpalliklubi mehed kinkisid Aleksei Käärile laste sporditegevusteks palli! Aleksei on lubanud panustada meie lapsehoidu lliikumsmängude ja kehalise tegevuse korraldamisega.

Aitäh kaasaelajatele!

.

heakorratalgud Nurstes 4. aprillil!

.

Aprilli alguses plaanime ühiselt puhastada võsast Nurste kaupluse, postkontori ja Tatermaa teeristi vahele jäävat kolmnurkset maatükki. Et külakeskus oleks kenam, haarame saed ja võsalõikurid ning alustame puhastustööd postkontori ja kaupluse vahelise tee servast.

Hetkel on registreerunud 8 inimest. Kõik abilised on teretulnud!

.

Artikkel Hiiu lehes

.

Meie tegevust on märgatud: Harda Roosna Hiiu lehest võttis lapsehoiuteenuse käivitamisest artikli kirjutada.

Ka Nurste postkontori sulgemise plaani on kajastatud.

Nurste postkontor novembris 2008

Kirjutatakse ka sellest, et kohalikul ettevõtjal läheb kenasti.

Tore, et Hiiu leht on otskonna teemasid kajastada võtnud!

.

Mõtted said paberile

Tähtajad on stressitekitavad, kuid neil on ka positiivne pool - mõtted saavad siiski vormistatud. Viimased 2 nädalat on mõned Emmaste valla emad oma pead kokku pannud ja jõud ühendanud ning kirjutanud valmis projekti "Lapsehoiuteenuse käivitamine Leisu koolimajas".

Õnneks on meil kaasaegsed sidevahendid, mis tegid omavahelise suhtlemise lihtsamaks. Skype'i abiga sai kõik asjad arutatud ja palju toredaid ideid üheks konkreetseks tegevuskavaks vormistatud. Selleks tuli võtta kümneid hinnapakkumisi, teha ilmselt sadu telefonikõnesid, veeta unetuid öid ja närvilisi päevi. Arvutada, arutada, kirjutada ja veelkord arutada. Hea asi sünnib koostöös ja meil on tekkinud vahva meeskond.

Lisaks hakkajatele seltsiliikmetele tahaks siinkohal tänada ka teisi toredaid abilisi: Karine Kippus, Eva Raidma, Katre Pruul, Kadri Taperson, Madli Valk, OÜ Liisbet Tukat ja vallamaja rahvast, kes igati toeks on olnud. Mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest täname Hiidlaste koostöökogu töötajaid Reet Kokovkinit ja Ilmi Akslit. Ja kindlasti ei saa tähelepanuta jätta meie tublisi pereliikmeid, kes selle närvilise perioodi vapralt üle elasid. Aitäh kõigile!

Nüüd jääb oodata aprilli teise pooleni, kui auväärt komisjon oma otsuse teeb, kas meie idee väärib toetamist või mitte.

On tore, et siitkandi lapsevanemad andsid julguse asjaga algust teha. Kõige tähtsam eeldus asja õnnestumiseks on ju lapsed, kes seda teenust vajavad!