Kilplaste pidu Agapäeotsal 27.12.2008

.

Kes vana asja meelde tuletab sel silm peast välja, aga ka vana võla tasumine teeb hinge kergemaks, arvan ma takkajärgi ja hakkan meelde tuletama, kuidas see lugu siis õieti oligi.

Agapäeotsa kultuuritegemise kontseptsiooni teksti pistis mulle keegi pihku vist , ühel Emmaste fotoklubi üritusel. Selles oli ainult bürokraatliku asjaajamise jutt, kuidas mittetulundusühingut luua ja mil moel selle likvideerimise järel varasid jagada või midagi niisugust. See ei kutsunud igatahes mind sugugi kaasa lööma, sest raamatupidamine ja arvete klaarimine on minu jaoks eluaeg viimane asi olnud, millele mõelda.

Raamatud ise on hoopis teine asi. Need on mind alati lummanud ja eriti muinasjutud, milliste hulgas Eesti muinasjutud veel eriti hinnalised tundunud on. Nii ei olnud kahtlustki, kui lugesin Emmaste Valla Lehest kuulutust, kus kutsuti osa võtma muinasjutulisest üritusest Leisu koolimajas, kuhu olevat tulemas kilplased, et kas minna või mitte. Muidugi minna. Tegu oli veidi ka kostüümipeoga. Igaüks võis fantaseerida kuidas need kilplased välja nägid ja endki nende moodi rõivastada.

Kokku oli tulnud Agapeotsa kirju seltskond ja pealinnasaksugi. Naisi ja mehi, noori ja vanu. Kõik kuidagi imelikud, aga rõõmsad ja elevil. Loeti Kreutzwaldi Kilplastest tsitaate ja püüti kilplaste moodi kõndimist mitte unustada. Kõndimine oli ainult esimene nõue. See käis nii, et sama külje käsi pidi sama külje jalaga üheaegselt ühes suunas liikuma! Ega see lihne olnud, aga kõik, nii noored kui vanad olid rõõmsalt püüdlikud ja see oli naljakas.

Hoopis keerulisem oli kilplaste tantsusamm. Selleks tehti tõsine kursus, millest ei jäänud keegi kõrvale. Kui jalad tahtsid puhkust, istuti laudade äärde ja mekiti kilplaste piduroogasid ja joodi kilplaste jooke. Siis prooviti laulda ja saadi tuttavaks omnilise kultuuriga, ning õpiti omniliste pasunatega mängimist. Selgus, et omnilised pasunad sobivad ka suurepäraselt kilplaste lemmikjoogi manustamiseks. Selleks pidi jooja selili heitma ja pasuna peenema otsa suhu võtma. Ülemisest lehtrikujulisest otsast aga kallati muudkui jooki sisse, mis maakera külgetõmbamise jõul lamavale kilplasele sisse voolas ja meele rõõmsaks tegi.

See pidu oleks võinud kesta seitse päeva, kui vanemad kilplased poleks pidanud vahepeal tööle minema ja nooremad poleks pidanud kooli minema. See näitas selgesti, et kilplased ei ole mitte itud, vaid korralikud iidlased, kellel on muidki muresid, peale pidupidamise. Noh näiteks tuuleveskitega võitlemine või kriisil kaela käänamine. Et järgmisel korral jälle kokku saadakse, oli kõigi üksmeelne arvamus.

Meenutas Avo Tamme

Agapäeotsa Selts tänab Liia Rulli peo korraldamise eest!

.

kevad Agapäeotsas

.

On imetore, et lõpuks hakkab lumi sulama! Nii pikalt pole lund siinmail ammu olnud. Üks vanem inimene ütles täna mulle, et sellised olid talved tema lapsepõlves. Et kevadise koolivaheaja ajal oli ikka suurvesi - nii 1. aprilli paiku.

Jah, teed sulavad ja on kohati väga plögased. Kuid kasutades maal nii praktilist jalanõud nagu kummik, pole häda midagi. Täna oli meeldivalt vaikne ja päiksepaisteline ilm. Mistõttu võtsin ette retke Haldi neemele.

Juba kaugelt kostis mardihansu lahelt laululuikede tuututamist ja Haldreka poolt jälle kurgede kruukamist. Õhtune kevadpäike näitas niisamagi kaunist Haldi neeme eriti romantilises valguses. Meil on siin ikka kaunis ja vaikne. Tahaks, et see nii jääkski!

.

pall Leisu lastele

.

Emmaste jalgpalliklubi mehed kinkisid Aleksei Käärile laste sporditegevusteks palli! Aleksei on lubanud panustada meie lapsehoidu lliikumsmängude ja kehalise tegevuse korraldamisega.

Aitäh kaasaelajatele!

.

heakorratalgud Nurstes 4. aprillil!

.

Aprilli alguses plaanime ühiselt puhastada võsast Nurste kaupluse, postkontori ja Tatermaa teeristi vahele jäävat kolmnurkset maatükki. Et külakeskus oleks kenam, haarame saed ja võsalõikurid ning alustame puhastustööd postkontori ja kaupluse vahelise tee servast.

Hetkel on registreerunud 8 inimest. Kõik abilised on teretulnud!

.

Artikkel Hiiu lehes

.

Meie tegevust on märgatud: Harda Roosna Hiiu lehest võttis lapsehoiuteenuse käivitamisest artikli kirjutada.

Ka Nurste postkontori sulgemise plaani on kajastatud.

Nurste postkontor novembris 2008

Kirjutatakse ka sellest, et kohalikul ettevõtjal läheb kenasti.

Tore, et Hiiu leht on otskonna teemasid kajastada võtnud!

.

Mõtted said paberile

Tähtajad on stressitekitavad, kuid neil on ka positiivne pool - mõtted saavad siiski vormistatud. Viimased 2 nädalat on mõned Emmaste valla emad oma pead kokku pannud ja jõud ühendanud ning kirjutanud valmis projekti "Lapsehoiuteenuse käivitamine Leisu koolimajas".

Õnneks on meil kaasaegsed sidevahendid, mis tegid omavahelise suhtlemise lihtsamaks. Skype'i abiga sai kõik asjad arutatud ja palju toredaid ideid üheks konkreetseks tegevuskavaks vormistatud. Selleks tuli võtta kümneid hinnapakkumisi, teha ilmselt sadu telefonikõnesid, veeta unetuid öid ja närvilisi päevi. Arvutada, arutada, kirjutada ja veelkord arutada. Hea asi sünnib koostöös ja meil on tekkinud vahva meeskond.

Lisaks hakkajatele seltsiliikmetele tahaks siinkohal tänada ka teisi toredaid abilisi: Karine Kippus, Eva Raidma, Katre Pruul, Kadri Taperson, Madli Valk, OÜ Liisbet Tukat ja vallamaja rahvast, kes igati toeks on olnud. Mõistva suhtumise ja kannatlikkuse eest täname Hiidlaste koostöökogu töötajaid Reet Kokovkinit ja Ilmi Akslit. Ja kindlasti ei saa tähelepanuta jätta meie tublisi pereliikmeid, kes selle närvilise perioodi vapralt üle elasid. Aitäh kõigile!

Nüüd jääb oodata aprilli teise pooleni, kui auväärt komisjon oma otsuse teeb, kas meie idee väärib toetamist või mitte.

On tore, et siitkandi lapsevanemad andsid julguse asjaga algust teha. Kõige tähtsam eeldus asja õnnestumiseks on ju lapsed, kes seda teenust vajavad!

Puhuvad uued tuuled

Meie toimekas otskonnas on jälle värsked ideed liikvel. Vahepeal on kirjutamine küll soiku jäänud, kuna meie vahva korrespondent paneb oma jõu ja südame tuuleveskitega võitlemisse. Au talle, eks meie kõikide kodud siin ja sealpool Hiiumaad on ju mängus. Kes meist siis tahaks elada tööstusmaastikul?

Vahepeal on seltsiga liitunud mitu inimest, millest on hea meel. Ootame aina uusi liikmeid, et koos muuta oma kodukanti kvaliteetseks elukeskkonnaks. Nüüd ongi tekkinud plaan pöörata tähelepanu kõige noorematele piirkonna elanikele. Nimelt on oodata probleeme seoses lasteaiakohtadega Emmastes tuleval sügisel. Meie väikesed elanikud vajavad aga hoolt ja tegevust ning oleme mõelnud arendada lapsehoiuteenust.

Leisu koolimaja novembris 2008

Leisu koolimaja, mis seni üsna nukralt inimesi ootab, majutaks kenasti ühe pisikese lasterühma. Kui sellele majale elu sisse saaks, oleks see küll oluline märk kogu piirkonna jaoks. Täna tulid külaseltsi eestvedamisel sinna kokku mõned lapsevanemad, et asi käima lükata. Selgus, et takistusi on palju, kuid laiali mindi siiski optimistliku meele ja konkreetsete tegevusplaanidega.

Innovatsiooniaasta

.

Heihoo,

ka Agapäeotsa selts on ühinenud uute ideede loomise lehega, palju edu ja loomingut!

.

Don Quijote

.


Võitlus tuuleveskitega on käima lükatud siin.


.

Tavaliste inimeste arvamised

.

Kirjutasin mõnele inimesele, et nad lihtsalt kirjutaksid paari sõnaga, lihtsas eesti keeles, et milliseid mõtteid ja tundeid see tuulepargivärk neis tekitab. Püüan mõned neist siia kirja visata:

Sven:

Tere Kristel

Ma ei ole kahjuks väga jõudnud veel süveneda, nii et loodan, et annad andeks kui olen millestki valesti aru saanud.

Minul isiklikult ei oleks tuule pargi vastu mitte midagi juhul kui see projekt teeniks kohalike inimeste huve. See tähendab, et kui ehitajad, hooldajad, projekteeriad jne oleks hiidlased või eestlased, kes ei mõtle vaid oma rahakoti suurendamisele, vaid ka kohaliku (ja miks mitte ka üldiselt maailma, eesti) elustiku ja looduse säilitamisele. Hiidlaste saare ja kohalike pärismaalaste süüdimatut ärakasutamist tuleks aga takistada. Meie saar ei peaks teenima kellelegi teisele kasu kui kohalikule hiidlasele. Pealegi tuulikud, mida plaanitakse ehitada on vananenud ega peeta tänapäeval enam loodustsäästvateks. Artikleid selle tõestuseks peaks küllaga jätkuma (nii roheliste, kui ka teadlaste, füüsikute omi). Seega nende ehitada laskmine ei teeni ka mingit üllamat eesmärki, mis tähendab, et hiidlane, kes seisab selle ajuvaba ülbuse teostuse vastu, ei pruugi olla vaid eht eestlaslikult kade ja kiuslik, vaid kainelt mõtlev inimene. Esteetika üle siin kohal arutleda on lausa mõeldamatu.


Tervitades
Sven
- - -

Mart:

Tere Kristel,

Ma olen energia, elektri ja looduse seostes suhteliselt võhik, kui mitte öelda, et päris rumal. Tutvusin artiklite ja argumentidega ning jäi mulle arusaamatuks, et kuhu ja kellele ikkagi läheks tuulepargist saadav energia.

Puht esteetiliselt olen ka arvamusel, et tuulepargi tuulikud on koledad. Rikuvad maastiku. Rikuvad looduse süütuse. Olenemata kõigist argumentidest, on looduse süütus tihti ainuke põhjus, miks maailmas elada.

Et mulle tundub distantsilt vaadatuna see Hiiumaa tuulepargi idee kellegi soov ruttu ja ratsa rikkaks saada. On igati paslik, et saare elanikud on projekti vastu.

Aga eks loen ja kuulan huviga neid, kes teemat paremini valdavad.

Mart
- - -


.

Mitu selget kommentaari

.


Tere ja head uut aastat!

Aasta uus, ent jutud ikka samad. Järgnevalt kaks kommentaari Postimees online´is ilmunud Hanneli Rudi artiklile "Mahukas tuulepargi projekt ajas hiidlased tagajalgadele":


Kommentaar hiiuloomalt:

Täitsa sürr, kuidas artiklid erinevates kohtades muutuvad erineva sulesepa all. Probleem ise on lihtne 90% vene kapitalil põhinev ettevõte tahab rajada maailma suurimat tuuleparki Hiiumaale. Ostes ja rentides kokku maid, kuhu mastid peale panna. Selleks ehituseks värvatakse oskustöölised välisriikidest, samuti hooldusmehed välisriikidest. Toodetud elekter läheb samuti 100% välisriikidesse- arvake ise millisesse riiki läheb tulu. Jah, Eesti saab selle ettevõtte tegevuse pealt küll mõned maksud. Kahjuks energiat, aga mitte. Kallid eestlased saage aru- siin ei ole midagi pistmist Eesti Energia Arengukavaga. Isegi Eesti Energiaga pole läbirääkimisi peetud. Reaalselt ei olegi võimalik kogu seda toodetud energiat meie olemasolevatesse võrkudesse toppida, sest seda on minimaalselt 100 korda (mitte protsenti!) rohkem kui olemasolevad liinid vastu võtta suudavad. See tähendab, et tuulikutele lisaks ehitatakse Hiiumaa täis ka väga suuri elektriliine ja palju uusi teid, et neid tuulikuid ehitada saaks.

Mõnele mehele ütleksin vaid, et elad Lasnamäel, Pärnus või kus iganes linnas suures majas- see on sinu valik ja see, et elan rahulikus, privaatses maakonnas Hiiumaa - on minu valik. Sina asusid suurde majja elama teadmisega, et see on suur ja nn. tehismaistu. Mina ja paljud noored pered ja muidugi kõik, kes naudivad Hiiumaa vaikust, rahu, loodust ja kõiki neid väärtusi. Hindame just seda, mida tahetakse meilt ära võtta. Ka teilt eestlased võetakse vabadus, külastada Hiiumaad, sest see võib varsti kuuluda mõnele ebasõbralikule välisriigile. Jõudu!


Teine kommentaar, autor "Jup":

Täitsa mõistan Hiidlasi ja soovin neile oma ettevõtmises edu.

Veidikene ka üldist juttu!

Enamus inimesi, sealhulgas ka enamus tuuleenergia pooldajaid/tootjaid ei tundu eriti jagavat elektrivõrgu töötamise põhimõtteid. Seega kui teadmised selles valdkonnas on puudulikud, on ka põhjendamatu tuuleenergia propageerimine ning pooldamine üsna ebaeetiline tegu. Tuules on energiat küll aga selle juhitamatu ning juhusliku energia kasutamine elektrivõrgus mis täpselt vastupidiselt tahab just juhitavat ning kindlat energiat on väga keeruline ja kallis ettevõtmine.

Miks me ei taha enne suurte otsuste otsustamist maailmas veidi ringi vaadata ning üritada selle teema kohta saada rohkem teavet???

Soovitan tutvuda sellega, et mis toimub Taani elektroenergeetikaga. Taani on parim näide elust enesest, et mida tähendab praeguse tehnoloogiaga tuulikute massiline lisamine elektrivõrku. Vaatamata sellele, et Taani poliitikud räägivad ühte juttu räägivad tegelikud andmed hoopis teist juttu.
Lühidalt vihjan:

*Et elektrivõrgu tootmist ja tarbimist bilansis hoida eksporditakse enamus tuuleenergiast ca 90-95% naaberriikidesse (Kuna
tuuleenergia on juhusliku iseloomuga siis ta hind on ka odav, elektrivõrgu bilansi hoidmiseks on tuuleenergiat müüdud ka 0
hinnaga ehk tasuta ära antud, et elektrisüsteem "lõhki ei jookseks") (Naabritelt energiat ostes maksavad Taanlased ikkagi
turuhinda) (ehk riik doteerib tuuleenergeetikuid, samas müüvad nod pea kogu oma toodangu naabritele, kusjuures veel alla turu hinna)

*Tänu sellele on Taani elektri hind euroopa kalleim.

*Taani sisemaine elektritarbimine kaetakse peamiselt kivisöel töötavate soojuselektrijaamadega. Viimasel ajal on nende saaste hakanud kasvama kuna tuulikute kõikuv energia ajab soojuselektrijaamade optimaalse töörežiimi paigast ära (autokeeles "soojuselektrijaamad on hakanud minema maanteesõidult üle linnasõidule") kuna alati ei anna kõike tuuleenergiat naabritele ikkagi maha müüa ja naabritelt ka omale reguleerimisvõimsust osta, tuleb kõikumisi siluda oma soojuselektrijaamadega

*Kuna soojuselektrijaamade töörežiim on häiritud siis nad kulutavad ühe ühiku toodangu kohta rohkem kütust ning seega tekitavad nad ühe ühiku toodangu kohta ka rohkem saastet. Jutt, et iga tuulikuga toodetud kWh hoiab kokku soojuselektrijaamade poolt toodetud kWh võrra saastet (sealhulgas ka CO2) on vale. Lood on hoopis vastupidised.

*Tänu suurele tuulikute hulgale on Taani ka üha enam sõltuv oma naabritest kes aitavad Taani elektrisüsteemil bilanssi tagada. Vastupidiselt laialt levinud väärarusaamale, et tuulenergia vähendab Taani (või siis Eesti) energeetilist sõltuvust.
Kõiges on süüdi tuule juhuslik iseloom ja see, et elektrienergiat ei saa energeetilistes mahtudes kusagile salvestada.

TARBIMINE=TOOTMINE seaduspärasus peab aga iga sekud olema paigas ning suuri hälbeid selles ei tohi esineda.
Pumhüdrojaamade maht üldenergeetikas on niivõrd väike, et need võib jätta tihti mainimatta (Eestis puuduvad üldse). Nende ehitamine on tugevalt piiratud sobiva asukoha olemasoluga ja kalli hinna tõttu

*Räägitakse, et tuulikute kompenseerimiseks vajalikke võimsusi saame tulevikus osta Norra/Rootsi hüdrojaamadest. Võibolla tõesti saamegi kui elektrikaabel Rootsi ehitatakse. Jama on aga selles, et kõik Norra naaberriigid plaanivad sealt endale aina enam reguleerimisvõimsusi osta, sest ka nendes maades soovivad tuuleärimehed suures mahus tuulikuid püstitada. See aga tähendab seda, et reguleerimisenergia hind läheb Skandinaaviamaades veelgi kallimaks kuna ka Norra hüdroressurss on piiratud.
Ehk see tähendab, et me hakkame elektrienergia bilansi reguleerimisel aina enam sõltuma Ida-naabrist.

Pluss veel probleeme mida praegu käsitleda pole mahti

Ehk teisisõni, nagu alati, on asjad palju keerulisemad kui nad esmapilgul tunduvad. Suurte otsuste tegemisel tuleb teha enne ikka kõvasti "kodutööd" ehk uuringuid. Sellepärast soovitan asjast huvitatutel ennast täiendada energeetika ja elektroenergeetika erialadel. Energeetika on piisavalt mitmetahuline ja keeruline teema energeetikutelegi, rääkimata inimestest kel vastav eriharidus puudub!

Kolmas kommentaar samast kohast, Rein Oidramilt:

Jup on piisavalt põhjalikult selgitanud tuuleelektrijaamade toimimisega seotud probleeme elektroenergeetikas. Kuna kommentaaris on neid käsitletud põgusalt, siis neile, kel tõsisem huvi ja vajalikud algteadmised olemas (füüsika, elektroenergeetika jms) soovitaksin lugeda asja kohta põhjalikumalt kahest ettekandest:

1. http://www.mkm.ee/failid/Rein_Oidram_Taani__Energiafoorum_2008.pdf
2. http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2008/oidram_ettekanne2008.pdf


Viimasele lisab selgituse "keng":

Lugesin Rein Oidrami (TTÜ elektroenergeetika instituut) ettekandeid. Soovitan kõigil tutvuda. Nagu sealt võib järeldada, on tuulikute üldine kasutegur suhteliselt küsitav, isegi võib suurendada fossiilsete kütuste tarbimist nagu on juhtunud Taanis!

Keegi "aaaa" arvab aga nii:

Soovitan vaadata Saksa tuuleen tootjate lehekülge, sest Saksamaa tuuleen tootmine on kaasaegsem ja oluliselt suurem, kui Taanis (seal on probleem just vanemate seadmetega)
http://www.wind-energie.de/en/
Tulevikusuund on ikka avamere-tuulepargid (ainuüksi tootlikuse tõttu juba) ning seetõttu toetan hiidlasi - see tootmisvõimsus ei pea maa peal asetsema.
Oidram pole kahjuks lihtsalt asjatundlik ja üritab järjekindlalt eirata suurte tuuleenergiatootjate-riikide kogemust- aga see on paljude TTÜ konnatiigi õppejõudude probleem...
vt n http://www.wind-energy-the-facts.org/en/mythology.html


Ning Rein Oidram vastab:

Aitäh, "asjatundlik" 4A!
Kuidas sellel anonüümsel Teiel endal asjatundlikkusega lood on? Te vist pole TTÜ konnatiigis õppinud ja paremate argumentide puudumisel on sõim muidugi parim "tõestusvahend".
Mis puutub suurte tuuleenergiatootjate-riikide (Teie väljend. Kas Saksamaa toodab tõesti tuuleenergiat, või on toodanguks ikka elekter?) kogemustesse, siis kontrollige näiteks, mitu protsenti tarbitud elektrist toodetakse Saksamaal tuulikutega ja mitu protsenti hüdroelektrijaamadega. Uurige, kui palju on seal mägedesse ehitatud pumpelektrijaamu ja kui tugevad on selle riigi elektrisüsteemi sidemed naabritega. Uurige välja, miks ehitab Saksamaa võimsaid alalisvoolu-merekaableid Norrasse ja miks talle ei piisa Taanit läbivast 400 kV võrgust ning selle võrgu ühendustest Norra ja Rootsiga. Veel vaadake, kui palju elektrit toodetakse kütuste põletamise abil. Jne, jne.
Kui olete elektroenergeetika algteadmised veel lisaks selgeks saanud, siis tulge ja hüpake oma konnatiigiga edasi.

Ja siis veel üks link, mille on linkinud kodanik "Tõelemb":

http://www.flat-group.co.uk/pdf/wtnoise_health_2007_a_barry.pdf

.

Hiigeltuulepark Hiiumaale?

.

Hei-hoo, kena aastalõpuaega kõigile!

Esiteks, siin on Jaan Ugami artikkel, mida võib küll süüdistada emotsionaalsuses (mis mõnele meeldib, mõnele mitte), ent mida oodata, kui inimestelt küsimata võib nende kodude lähedusse kerkida hiiglaslikke tiibadega tegelasi, mille olemasolu nii ehk naa endast tunda annab, kasvõi siis visuaalselt...



(kujundanud Eesti Disaini Stuudio OÜ)

...sest ega sellised kõrged tiibadega asjad pole mingid väikesed asjad, neid näeb üle metsade ja põldude ja nõnda edasi. Jajaa: neid on juba kõikjal maailmas, aga KAS ja KUI OHTRALT PEAKS NEID OLEMA HIIUMAAL? Kes peaks selle üle otsutama? Kas kohalikelt inimestelt, kes neid päevast päeva nägema hakkavad, ei tulekski arvamust küsida?



Kaart: Käina valla olulise ruumilise mõjuga objekti (Käina tuuleelektrijaam) asukoha valiku üldplaneering teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmist (koostanud Hendrikson & Ko, http://www.kaina.hiiumaa.ee/avalikud dokumendid.).

Pikka juttu ei tule praegu, aga kes tahaks HIIDTUULEPARGI VASTU allkirju koguda see võtku ühendust Kodukant Hiiumaaga: kodukanthiiumaa@gmail.com või telefonil 566554859. Allkirju saab praegu anda: Nurste postkontoris, Käina ujulas, Käina raamatukogus, Hiiumaa Ametikooli raamatukogus, Palade looduskaitsekeskuses, Kohvikus Gahwa, Kärdlas, Tuuru majas, Kärdlas ja Pildikojas. Enne lugege see Jaan Ugami artikkel ka läbi. Ja peale seda soovitan lugeda ka seda ja seda artiklit.

AGA SOE SOOVITUS ON: mõelge südamega - keegi pole öelnudki, et hiidlased progressi kardaks, ent 250 sajameetrist monstrumit on siiski pisut liiga palju...


.

Seltsi aastavahetuse pidu

Novembri viimastel päevadel toimus erakorraline juhtuse koosolek, kus arutati detsembrilõpus toimuva seltsi esimese PEO plaane.

Hoidke silmad-kõrvad lahti! (-:

Kutse Kodukandi ümarlauale

Agapäeotsa külaselts sai kutse Kodukandi ümarlauale, kus ka osaleti:

Ühenduse Kodukant Hiiumaa ja Hiiumaa vallaametnike, seltside, seltsingute ning külavanemate vahelise koostöö teemalised ühised arutelud

Üritust toetab Põllumajandusministeerium

Arutelud toimuvad:

12. november 2008.a. kella 15.00-17.00 Pühalepa vallas, Pühalepa vallamaja saalis.
13. november 2008.a. kella 16.00-18.00 Emmaste vallas, Emmaste vallamaja saalis.
14. november 2008.a. kella 11.00-13.00 Käina vallas, Käina vallamaja saalis.
20. november 2008.a. kella 16.00- 18.00 Kõrgessaare vallas, Kõrgessaare vallamaja saalis.

PÄEVAKAVA:

Ühendus Kodukant Hiiumaa kui organisatsioon, ootused liikmes organisatsioonidelt ja riigiasutustelt.
Kodukant ja Leader.
Kommunikatsioon erinevate organisatsioonide vahel, infovahetus, erinevad koostöövõimalused.
Milleks on seltsid, ühendused ja Kodukant ellu kutsutud?
Mida oleme teinud, et küla elaks ja mida tuleks teha?
Mida saaksime enam ja paremini teha koostöös valdadega?
Kas oleme maakonnas arvestatavad? Organisatsiooni nähtavus!
Kuidas tuua noor külaseltsi juurde?
Külavanema ja valla suhe- Külavanema statuut, kuidas see rakendub?
Kuidas ja kas rääkida kaasa päevapoliitilistel teemadel?

Ootame rohket osavõttu.

Diana Leenurm
Ühendus Kodukant Hiiumaa juhatuse liige

Koosolek 19.novembril 2008

Eelmise kuu keskpaigas toimus taas Agaäeotsa koosolek. Kohal olid kõik Agapäotsa asjaajajad ning teemad olid nagu ikka - seinast seina. Oli nii negatiivset, näites see, et Leisu küsitlus ei õnnestunud esimese hooga nagu see oleks võinud...aga küllap tehakse uus ning läbimõeldum; ja oli ka positiivset, näiteks see, et hakatakse mõtlema Leisus laste päevahoiu avamisele, sest Emmastes on lasteaiakohti puudu - ent see on hetkel veel vaid idee!

Veel ideid, mil küllaltki lootustandev jume:

1. Leisu koolimaja ja seeneproov. Enne kui seltsimajas tegutsema hakata, tuleb uurida, milline on maja tervislik olukord. Sellest ajast, mil seal viimati koolimaja oli, on nüüd parajalt aega mööda läinud (mina ja Tähti lõpetasime selle aastal 2000 ehk siis 8 aastat tagasi, veidi peale seda, vist u kaks aastat, läks koolimaja kinni. Pärast seda ei ole vist eriti aktiivset kütmist jms toimunud) ning et maja tõesti elule äratada, tuleb teda kraadida, mõõta ja kaaluda. Nagu ikka.

2. Liikmemaks jääb 100 krooni aastas leibkonna kohta. Edaspidi võetakse liikmeks ka juriidilisi isikuid.

3. Mõte panna Agapäeotsa külaseltsi postkast Leisu ja Nurste infotahvli külge.

4. Leisu küttesüsteemi projekti kirjutamine lükkub järgmisesse aastasse.

5. Mõtted külakiigest - samuti projekti abil, ilmselt tuleval aastal.

6. Külaseltsi ajaloolised postkaardid, mida oleks võimalik kasutada näiteks visiitkaartidena jms.

7. Logo kujundamine, ideed-ideed.

8. Mõtisklused mänguväljaku rajamise üle, aga pole veel selge - kuhu ja millal?

9. Agapäeotsa Teataja idee: seltsil võiks olla oma ajaleht, mis ilmuks näiteks neli korda aastas, sisaldaks ajaloolisi mälestusi, intrigeerivaid nupukesi ning aktuaalset informatsiooni piirkonna inimeste kohta/jaoks.

Protokollisid: Alice ja Krista

Postkastide projekt sai toetust!

Rõõmsad uudised - tulemas on uued Agapäeotsa postkastid, sest meie projekt läks läbi! Varsti hakkame siis üksteisele ka usinasti postkaarte saatma ja ehk ühel heal päeval teeme ka "Agapäeotsa Teataja"...eks me näe! :)

Agapäeots - SINU kodukant!

Tere-tere-tere!

Nagunii siia lehele veel paljud Agapäeotsalised jõudnud pole, kuid ükskord te leiate selle koha ning mõtlete, kuidas ka oma kodukohas aktiivselt kaasa lüüa. Nonii, selleks otstarbeks on olemas Agapäeotsa liikme ankeet, mille võib alla laadida SIIT.

Aga enne kui te hakkate midagi uisa-päisa täitama, oleks paslik läbi lugeda Agapäeotsa põhikiri, mille alljärgnevalt avalikustan. Ka on võimalik see endale arvutisse tõmmata ning hiljem kasvõi välja printida: Agapäeotsa põhikiri.

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Mittetulundusühing Agapäeotsa Külaselts (edaspidi selts) on vabatahtlikkuse alusel ühinenud füüsiliste isikute iseseisev kasumit mitte taotlev organisatsioon, mis tegutseb avalikes huvides demokraatia, isemajandamise ja isefinantseerimise põhimõttel. Agapäeotsa moodustavad Õngu, Kaderna, Haldi, Härma, Kaderna, Laartsa, Metsapere, Haldreka, Kitsa, Kuusiku, Nurste, Leisu, Lassi, Kurisu, Külaküla, Prähnu, Ole, Sinima ja Vanamõisa külad Emmaste vallas, Hiiumaal.
1.2. Seltsi juhatuse asukohaks on Leisu küla, Emmaste vald, Hiiumaa, Eesti Vabariik.
1.3. Oma tegevuses juhindub selts Eesti Vabariigi seadusandlusest ja käesolevast põhikirjast.
1.4. Enda nimel kohustuste eest vastutab selts kogu oma varaga.
1.5 Ühing arendab majandustegevust, mille kaudu saadav tulu kasutatakse seltsi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
1.6. Seltsil on õigus astuda teiste mittetulunduslike organisatsioonide liikmeks, osaleda koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega ning ühineda ja jaguneda.
1.7. Seltsi põhieesmärkideks on:
a) külaelu arendamisele kaasaaitamine;
b) Agapäeotsa külade kui elu- ja töökeskkonda väärtustavate ideede toetamine;
c) kohalike ja suvehiidlaste kaasamine ühitstegevusse ja ühisürituste korraldamine;
d) loodussäästliku heakorra taastamine.

1.8. Oma eesmärkide saavutamiseks selts:
a) koondab Agapäeotsa väärtustavaid isikuid ja korraldab koostööd;
b) korraldab kultuuri-, spordi-, vaba aja ja muid üritusi, mis on seotud põhikirjaliste eesmärkide saavutamisega;
c) teeb koostööd teiste külaelu, kodanikkonda ja regionaalarengut toetavate organisatsioonidega;
d) kogub ja jäädvustab Agapäeotsa külade ajalugu;
e) hoiab elus rahvakultuuri ja loob uusi traditsioone;
f) kogub ja levitab maaelualast ja kodanikuühiskonda puudutavat informatsiooni;
g) jagab toetusi ja stipendiume külaelu uuringute, arenguprojektide, koolituste ja muude põhikirjaliste eesmärkidega kooskõlas olevate tegevuste heaks;
h) hooldab ja täiendab küla infrastruktuuri ning loob võimalusi kogukonnateenuste osutamiseks;
i) annab välja külaelu kajastavaid trükiseid;
j) koostab ja viib ellu erinevaid külaelu ja kogukonda arendavaid projekte ning taotleb neile kaasfinantseeringuid.

1.9. Mittetulundusühing on asutatud 13.märtsil 2007. a. asutamislepinguga.

1.10. Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

2. SELTSI VARA

2.1. Seltsi vara moodustub:
a) sisseastumis- ja liikmemaksudest;
b) fondidest ja abiprogrammidest saadavatest toetustest;
c) tulust, mida saadakse ürituste korraldamisest ja seltsi materjalide levitamisest;
d) juriidiliste ja füüsiliste isikute annetustest;
e) muudest seadusega lubatud laekumistest.
2.2. Selts võib kasutada oma vara üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Seltsi liikmetel ei ole õigust seltsi varale ja seltsil ei ole õigust liikme varale.
2.3. Vara jagamisel määratakse õigustatud isikud üldkoosoleku otsusega.

2.4. Seltsi lõpetamisel rahuldatakse tema vara arvel võlausaldajate nõuded ja nõutakse sisse võlad seltsi võlglastelt. Allesjääv vara antakse üle Emmaste vallale sihtotstarbeliselt (Agapäeotsa külade arendusprojektide jätkamine ja finantseerimine) kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.

2.5. Järelvalve teostamiseks tegevuse üle valib seltsi üldkoosolek revisjonikomisjoni.

3. SELTSI LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING SELTSIST VÄLJAASTUMISE VÕI VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD

3.1. Seltsi liikmeks vastuvõtmist võib taotleda füüsiline isik, kes soovib osaleda seltsi tegevuses ja kes esitab seltsi juhatusele kirjaliku avalduse, milles kohustub järgima seltsi põhikirja ja tasub seltsi üldkoosoleku poolt kinnitatud sisseastumismaksu.
3.2. Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab seltsi juhatus.
3.3. Seltsist väljaastumiseks esitab liige juhatusele kirjaliku avalduse, mille juhatus vaatab läbi 1 kuu jooksul. Seltsi juhatus kustutab pärast käesolevas punktis toodud tähtaja möödumist seltsist väljaastunu seltsi liikmete nimekirjast.
3.4. Seltsi liikme võib seltsist välja arvata juhatuse otsusega, kui

a) seltsi liige on majandusaasta lõpuks jätnud tasumata liikmemaksu;
b) seltsi liige on rängalt rikkunud põhikirjas sätestatut;
c) seltsi liige on oma tegevuse või tegevusetusega kahjustanud seltsi head nime.
3.5. Seltsi liikme väljaarvamise otsustab seltsi juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist. Seltsi liikmel on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on vähemalt 2/3 juhatuse liikmetest.

3.6. Seltsi juhatuse poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse otsustamist väljaarvamisele järgneval seltsi üldkoosolekul.

4. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. Seltsi liikmel on õigus:
a) osaleda hääleõigusega seltsi üldkoosolekul;
b) olla valitud seltsi juhatuse ja muude organite liikmeks;
c) saada seltsi juhatuselt ja muudelt organitelt teavet seltsi tegevuse kohta;
d) võtta osa seltsi poolt korraldatavatest üritustest;
e) saada juhatuse otsusel kasutada seltsi vara seltsi põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;
f) astuda avalduse alusel liikmeskonnast välja, kuid see ei vabasta jooksva aasta liikmemaksu kohustusest.

4.2. Seltsi liige on kohustatud:
a) järgima seltsi põhikirja ja seltsi organite otsuseid;
b) tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks seltsi liikmemaksu;
c) teatama seltsi juhatusele seltsi liikmete arvestuse pidamiseks oma isikukoodi, elukoha ja aadressi, ning muud kontaktandmed ning teatama muutunud andmed hiljemalt enne järgmise üldkoosoleku toimumist.

4.3 Liikmemaksule ja sisseastumismaksule täiendavaid varalisi kohustusi võib seltsi liikmele panna ainult üldkoosoleku otsuse alusel kui selle poolt olid kõik seltsi liikmed.

5. ÜLDKOOSOLEK

5.1. Seltsi kõrgeimaks organiks on seltsi üldkoosolek, kus igal seltsi liikmel on üks hääl.
5.2. Seltsi üldkoosoleku pädevuses on:
a) põhikirja muutmine;
b) eesmärgi muutmine;
c) juhatuse liikmete määramine;
d) juhatuse liikme tasu määramine;
e) sisseastumismaksu ja liikmemaksu suuruse ning tähtaja määramine;
f) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes seltsi esindaja määramine;
g) seltsile kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
h) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

5.3. Seltsi üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:
a) aasta-aruande kinnitamiseks;
b) juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjusi ära näidates vähemalt 1/10 seltsi liikmetest;
c) muudel juhtudel, kui seltsi huvid seda nõuavad.
5.4. Üldkoosoleku kokkukutsumiseks avaldab seltsi juhatus vähemalt 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist kirjaliku teate (elektroonselt või posti teel), näidates ära üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra.
5.5. Üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada seltsi liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine mittetulundusühingu liige.

5.6 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole seltsi liikmetest. Kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid, kutsub juhatus kokku uue üldkoosoleku punktis 5.4. toodud nõuete kohaselt. Uuestikogunev üldkoosolek on otsustusvõimeline vaatamata osalevate liikmete arvule.

5.7. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud seltsi liikmetest või nende esindajatest ja seltsi põhikiri või seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet.

5.8. Seltsi põhikirja muutmiseks on vajalik üldkoosolekul osalevate liikmete 2/3 häälteenamus ja eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 seltsi liikmete nõusolek, kusjuures eesmärgi muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.

6. JUHATUS

6.1. Seltsi tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on vähemalt 3 liiget.

6.2. Juhatuse liikmed valib üldkoosolek salajasel hääletamisel ja määrab ametisse 3 aastaks.

6.3. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikides õigustoimingutes.

Juhatuse esimesel koosolekul otsustatakse juhatuse liikmete vaheline tööjaotus ning pädevus.

Juhatuse liikme õigust esindada mittetulundusühingut võib piirata üldkoosoleku otsusega.

6.4. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.

6.5. Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste hüvitamist.

6.6. Juhatus võtab vastu uusi liikmeid ja korraldab liikmeskonna arvestuse.

6.7. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete poolthääleenamus kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet (vt.3.5).

7. ÜHINEMINE. JAGUNEMINE. LIKVIDEERIMINE.

7.1. Seltsi ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimuvad seaduses sätestatud korras.
7.2. Seltsi likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
7.3. Likvideerijad esitavad pärast likvideerimise lõppemist avalduse ühingu kustutamiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist.
Käesolev põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga 13.märtsil 2007. aastal.

Tere kõigile!

Pöördun teie poole suure murega seoses valla ja külaseltsi küsitlusega Leisu seltsimaja tegevuste aktiviseerimise kohta.

Septembrikuu vallalehega said kõik piirkonna pered oma postkastidesse küsitluslehed, millele ootasime vastuseid kuni 15. oktoobrini. Laekus 2 küsitlust, mis on 153 saadetud küsitluse juures kahetsusväärselt vähe. Küsitluslehed saadeti perede kaupa, tegelik elanike arv on kaks korda suurem.

Võib juhtuda, et küsitlused läksid kaotsi, unustati hetkel vastata, jäi kahe silma vahele tähtaeg, pole olnud asja vallamajja jne-jne. Sellepärast saadan mulle olemasolevatele meilidele veelkord küsitluse lootuses, et leiate aega vastata. Kui ei soovi vastata oma nime alt ehk siis saata tagasi meilitsi, siis piisava anonüümsuse saate, kui toote oma küsitluse vallamaja koridoris asuvasse postkasti. Koridori uks on lukust lahti koguaeg, saab tulla ka töövälisel ajal.

Mitte ei taha uskuda, et vallakodanikke jätab külmaks sellise ilusa ja võimalusterohke maja kasutamine oma elu-olu huvitavamaks muutmisel. Kui see aga tõesti peaks nii olema, siis ei jää ka vallavalitsusel üle muud, kui leppida olukorraga ja lasta asjal minna.

Kõik on teie kätes, kes te selles piirkonnas elate! Palun edastage seda infot ka teistele ja ma väga loodan, et saan siitkaudu tagasisidet, olgu see siis positiivne või negatiivne.

Palun vabandust, kui olete saanud selle küsitluse juba teisi kanaleid pidi ja planeerinud kohe-kohe vastata või juba seda isegi teinud edastades info külaseltsi liikmetele. Nende käest pole ma veel materjale kätte saanud, aga teada on, et ka sealt pole hetkel palju vastuseid tulemas.

Päikest teile päevadesse!

Väga lootma jäädes,

Margit Kääramees

kultuurinõunik

5244820


SIIN on see küsitlus, võid selle ka ise välja printida ja täita!

Agapäeotsa esimene projekt

MTÜ Agapäeotsa Seltsi juhatuse liige Alice võttis ette Kohaliku Omaalgatuse Programmi projekti kirjutamise, juhuu!

Järgnevalt mõned read otse projektist:

Projekti üldine eesmärk:
Piirkonna heakorra ja visuaalse pildi parandamine, kuna praegu on seal postkastid erinevates kohtades ja erineva väljanägemisega, osad väga lagunenud ja katkised. Projekti abiga paranevad postivahetuse tingimused ja tulevad juurde infotahvlid igakülgse info paremaks edastamiseks, kuna tänapäeva autode ajastul on postkastide juures peatumine ja posti võtmine peaaegu ainuke koht, kus inimene ka autost väljub. Istepinkide olemasolu võimaldab vanematel inimestel jalga puhata ja omavahel suhelda. Projekti abiga süveneb ka kohaliku elanikkonna ja omavalitsuse vaheline koostöö.
Postakastid paigutatakse Haldreka teeotsa ja Haldi bussipeatusesse, viimase külge tuleb ka Eesti Posti kirjakast. Haldreka teeotsas on esimene külg teadetetahvli ülesannetes, tagumisel küljel asuvad postkastid. Mõlemale alusele tulevad ka külade nimed: Haldreka - Kitsa, Haldi. Istumispingid paigaldatakse aluste lähedusse.

Projekti otsesed eesmärgid:
Postkastide aluste tellimine, ühesuguste postkastide ostmine, postkastide aluste paigaldamine, istepinkide paigaldamine. Kogu tegevuse juures on oluline kohalike elanike koostöö, sest postakstide paigaldamiseks tuleb teha ka omaltpoolt midagi: aidata ettevalmistada platse ning osaleda omaosalusega postkastide ostmisel.

Kasusaajad (kes, mis osas):
1. Seltsi liikmed – esimene koostöö projekt, uued kogemused; oma olemasolu teavitamine ümbruskonnas, aitab kaasa uute liikmete liitumisele; ettevalmistumine järgmisteks, suuremateks projektideks piirkonna elu-olu parandamisel;
2. Piirkonna elanikud – näevad uusi ja ilusaid postkastide alused-infotahvleid, saavad aru koostöö vajalikkusest; soovivad osaleda edaspidistes projektides, et aidata kaasa elukvaliteedi paranemisele oma kodukohas ja selleks astuvad seltsi liikmeks;
3. Teiste piirkondade elanikud, Hiiumaa elanikud – ilusad postkastide alused aitavad veelgi kaasa Emmaste kui heakorrast hooliva valla mainele, tekib soov samalaadselt tegutseda ka mujal piirkondades.

Projekti partnerid:
Projekti partneriteks on kohalikud elanikud ja Emmaste Vallavalitsus, kes lubab paigutada postkastid ja istepingid oma maale ning hooldab hiljem postkastide ümbrusi.

Projektis ettenähtud tegevused, tulemused:
1. Postkastide-infotahvlite tellimine ja valmistamine, paigaldamine – olemas on paraja suurusega ja ilmastikukindlad postkastide alused, hea võimalus info edastamiseks.
2. Istepinkide valmistamine, paigaldamine – asuvad aluste läheduses, hea inimestel jalga puhata ja omavahel suhelda.

Projekti jätkusuutlikkuse kirjeldus:
MTÜ Agapäeotsa Selts püüab antud projektiga teadvustada lähiümbruse elanikele oma tegutsemitahet piirkonna elu-olu arendamiseks ning loodab nende kaasamisele. Sellele projektile järgnevad järgmised samalaadsed väiksemad ettevõtmised kohapeal, seda vastavalt elanike poolt öeldud vajadustele. Lisaks on plaanis alustada projektide kirjutamisega Leisu seltsimajas suuremate ümberkorralduste tegemiseks (küttesüsteemi uuendamine), hetkel on pooleli lepingu vormistamine Emmaste vallaga, kes annab maja seltsile pikemaajalisele rendile. Agapäe piirkonnas elab u 300 püsielanikku, suur osakaal on noortel peredel (kohapeal asuvad kaks suuremat plastiettevõtet tööandjatena) ja lapsi sünnib iga aastaga juurde.

- - -

Loodame siis parimat!

Palju õnne!

Täna, 5. juunil 2008 kanti äriregistrisse meie Agapäeotsa selts! Asutajaliikmed on Krista, Tähti, Priidu ja Alice.

Keha on nüüd olemas, tuleks sellele hing ka sisse puhuda!